Kuu Shamanka

Mõtisklusi elust siin ja sealpool piiri

Surnud…

4372431843_5df49cc48a_nSurnute teema on tundlik, eriti kui lahkunud on meile väga lähedane inimene. Raske on siis emotsionaalset tasakaalu säilitada aga veelgi enam rusuvalt mõjuvad väärkäsitletud uskumused, mis hirmutava ja hoiatavad, mida tegema peab ja mida mitte mingil juhul teha ei tohi.  Kõige parem on sellisele ebausule mitte mõelda. Siiski kirjutaks olulisemad küsimused ja hirmud lahti, mida inimesed kõige enam küsinud on ja mis neid kõige enam painab ja hirmutab. Teadlikus on ainuke edasiviiv jõud, mis hoiab meid kahe jalaga maa peal, inimene teadlik olles maailmaasjadest ei hakka alusetult mõtlema rumalusi ja ei ela oma elu veel raskemaks. Ja mis peamine, ärge hirmutage nende juttudega oma lähedasi, kes leinas.

***

Hakkan siia lisama järjest uusi küsimusi, millega inimesed minu või grupiliikmete poole murega pöördunud on. Kellegi nime ja identiteet loomulikult ei avalda, vajadusel korrigeerin küsimusi ja vastuseid siin..

***

Lahkus 4 kuud tagasi meie seast lähedane inimene ja kas lahkunust ühe pildi hoidmine avalikult kodus on lubatud või võib tuua pigem halba ?

Lahkunute pilte on alati hoitud kodus, keegi pole neid ära hävitanud. Pandi ikka must lindike ka. Must on ka kaitsevärv. Pole midagi karta ja muretsema ei pea. Samas ei maksa ka surnutele altareid rajada, las ta olla, kui oli, eraldi midagi rõhutada pole ka vaja ja ette kuidagi tuua, kui siis vaid alguses, leinaaeg mis on 40 päeva. 

Mäletan kunagi selgetnägijate saatest , et öeldi , et see lahkunu foto toob halba energiat koju .. Jäin mõtlema , et kui tõsiselt seda võtma peaks..

Need saated on tihti puhas tv show, igasugused arutud jutukesed käivad sinna juurde. Tegelikult endast lugupidav nõid/nägija/ravitseja ei tohi inimesi hirmutada. Kui sellist juttu tulema hakkab, ei maksa teda tõsiselt võtta. Kuidas saab see pilt tuua halba energiat ? Kes sellist energiat saadab ? Pilt ise ei oma mingit energiat, ei head ega halba, ka see lahkunu ei oma enam energiat siin ilmas, keha on läinud ja energia tase on NULL. Seda enam, miks peaks meile kallid lahkunud meile järsku teisest ilmast halba energiat lähetama. Halba teevad elavad ise endale, leinaga, millest ei saada üle, pilt ja mälestus inimesest võivad katkiseid inimesi lihtsalt viia tasakaalust välja. Aga selleks oleks vaja nendega rääkida, elavatega siis, neile selgitada ja neile abiks ja toeks olla

On üsna õudne, kui toas surnu sedasi elavate tegevust jälgib..

Aga kas elavad jälgivad ? Mõelge, kas pilt on kuskil ? Kas sa jälgid selle pildi kaudu, mis need inimesed seal toas teevad ?

Kordan veel… Elavatel on probleem, mitte surnutel. Elava ei saa leinaga hakkama. Igasugune õhutamine teemal, et surnute asjad nii ja naa, pigem süvendavad hirmu ja leina.

Lisaks kordan veel, miks peaks kallis lahkunu meile halba soovima ? Ja peamine, neil puudub energia, surnu kasutab viimase energiat lahkumiseks, viimane hingetõmme ja kaob (mõni kohe, mõni paari kuu jooksul). Neil puudub võime toota uut energiat, nii nagu elavad seda teevad. Seega on neil üsna mõttetu oma lahkumiseks vajalikku energiat kohe kollitamisele kulutada. Tundub, et elavad arvavad, et surnutel on kohe kinnisidee kollitama tulla. Küsiks ka kohe, palju siinsed elavad sellist kollitamist plaanivad, ei jõua surma ära oodata, eks :))

Tegelikult väga väga vähesed hinged jäävad siia kinni. Ja ega nad alguses ei rapsigi, alguses on nad üsna vakka.. Aga need levinud kummitused, on vaid siia ilma jäänud emotsioonväljad. mis kordavad ennast nagu katkine makk, üha uuesti ja uuesti. Inimene ise ammu on läinud.

Ja kui nad kinni jäävad, siis keegi neist pole pahatahtlik. Nad tahavad vaid oma poolikud asjad lõpetada, mida nad aga ei saa. Tihti tõesti elavate lein hoiab neid kinni. Kui jõuga hoitakse, võib mõni uriseda ka. Umbes nagu metskassi kinni hoidmine paljaste kätega , kes tahab põgeneda. Kui nägu ja käsi lõhki, siis ikka hoidja süü. Lõpuks neil jõud saab otsa ja hirm on tõesti parim viis saada elavatelt energiat.

Eestlastel on väga hästi välja arenenud surnute riitused. Kahjuks on need unustatud. Kuidas surnuid kutsuti vaid hingamisajal siia ilma, oktooberist kuni jõuludeni, mis neist taheti ja mida nendega siis tehti. Neile anti ka süüa, et nad elavate energiat ei nooliks, ja neil oleks jaksu tagasi minna oma ilma. Eks see oli omamoodi surnute kultus, vanad hinged kannavad endaga elatud elude tarkusi. Me kõik sünnime oma lastelastena ja sellepärast me rapsimegi, et oma järglaste elu kindlustada, läbi selle kindlustame enda vaimule ka keha, kuhu kehastuda. Hing on erinev vaimust. Hing on see SINA, aga uuesti kehastudes on vaimul uus HING ja uus identiteet. Sama hing enam uuesti ei sünni, enamasti nad lahustuvad ära, kui neid enam ei mäletada/keha lagunenud aga nad on ikka toonelas või manalas, mitte ei keksi siin ilmas.

Lisa kommentaar »

JÕULUD

247cda88f47dce5e7081a45f89145a47Jõul ehk Jõulud, Joulu, Juhla, Jul, Yule and Yalda.

Meile, eestlastlaste, põhjamaa inimeste jaoks on tegemist iidest ajast tuntud päikese taassünni pühaga, mida on erineval viisil tähistatud kõikide rahvasate seas, viisil mis just nende jaoks õige,  ja eri kontingentidel üle planeedi. Kuna päikest on inimene jälginud aegade algusest saadik, päikese ja kuukalender hoolikalt üles märkinud, siis teadis juba ürginimene, millal on päike talvisel pööripäeval pesas ja millal algas taas päeva pikenemine, see oli talve murdumine, võit pimeduse üle, samm suve ja külluse poole.

Kristlus ja Päikesejumal

Ikka ja veel usutakse siiralt seda legendi eestlaste seas, et Jõulud on VAID Jeesuse sünnipäeva pidu, meie niiöelda päästja tulemine, aga mida rohkem ma selle kohta uurin, seda rohkem hakkan ma mõistma, et tegelikulult pole JÕULUD mitte üldse (ALGSELT) kristlik püha, mida paljud veel arvavad. Nii nagu ma ise 10 aastat tagasi jõule ei soovinud üldse pidada oma rumaluses, sest juba siis hakkasin ma mõistma, et midagi on väga valesti selle asjaga, aga mis siis täpselt, jäi vastava kirjanduse puudumise taha kinni. Aga nüüdseks olen mõistnud, et tegelikult kristlased lihtsalt kaaperdasid selle tähtsa päeva, ehk pistsid oma päästja sündimise iidse ja väga vana paganliku ühe aasta tähtsamale päevale. Mitte lihtsalt ei kaaperdanud pööripäeva au, vaid kõikide iidsete PÄIKESEJUMALATE SÜNNIPÄEVA ! Meie inimesed aga tähistame seda endistviisi, kuna see teadmine on meie teadvuses sees, me tajume selle aja ja sündmuse tähtsust aga oleme SISU  tänu ajupesule unustanud ja asendanud uue koodiga, mis oleks aeg murda.

Päikesejuma mõistet ei maksaks võtta ka sõnasõnalt, meile arusaadaval moel, et tegemist on jumala staatusesse tõstetud olendi sünnipäevaga, vaid otsesest mõttes, PÄIKESE endaga, selle energiaga millega meid toidetakse.

Nagu teada hakati tegelikult Jeesukese sünnipäeva tähistama alles 4. sajandil. Pealegi kui sügavamalt uurida, saame teada et UT (uus testament) pole kordagi Jeesuslapsukese sünni aega täpsemalt märgitud. Pigem on netiavarustes km kaupa arutelusid selle üle, et tegelikult on see jutt otsast otsani segane ja faktilisi vigu täis. Enamasti siiski VT ja UT on lihtsalt kogumik vanu legende, pärimused on üle võetud, enda omaks tehtud ja tänu sellele üsna ebausaldusväärseks muutunud, ühesõnaga endale kogu au ja kuulus võetud – meil on päästa. Pealegi algne Jeesuse sünnipäev oli 6.01 ja tänaseni peetakse jõule 6.jaanuarini. Veel Armeenlased siiani peavad jõule 6.01.

Niisiis, kui uurida UT tekste ja tegelikust, siis näiteks jutt kolmest karjasest Petlemmas, kellele ingel teatase teada rõõmusõnumitest, siis tegelikult detsembri kuus on ka seal liiga külm, et karjaga öösel väljas olla.  Lisaks paneb mõtlema, milleks lapseootel naine keset külma võtaks ette 150 km reisi, pole usutav.

 

Minnes tagasi sõna Jõulud juurde ?

Vanadel Keltidelt jumal Yule, ehk siis tähistatakse jumalanna Yule festifali. Jumal Samhain surigi ju 31.10, et sündida jumallana Yulena 31.12.

Veel vanas Norras ja Islandil jól, nüüd jul või jol, Taanis ja Rootsis jul. Eesti keeles Jõul ja Soomlaste joulu. Seega Jõul on ühe iidse iidse jumalanna nimi, kes on Eestis unustatud, aga mujal põhjamaades veel mälus.

Iraanis on 25.12 Yalda, samamoodi tähistatakse pööripäeva, valguse võitu pimeduse üle…

Nimetus jõulud võib olla ka germaani päritoluga. Nii kandsid skandinaavlasii talvise pööripäeva pühad nimetust jõi (hjul) — s. t. ketas, anglosaksidel jälle geõl=rõõm, nali.

Skandinaavlaste julpüha kestis 12 kuni 20 päeva suurte pidustustega ja ohverdamistega. Need pidustused pidid kas hävitama surnud esivanemate hingesid, kes siis kõikjal liikusid, ja samuti taotlesid tulevase põllu- ja karjasaagi õnnestumist. Sama ajaga ühtusid ka skandinaavlaste rahu ja sigivuse jumaluse Freyr’i austamise pühad, mis kõik olid seoses päikese kulminatsiooniga ja päevade pikenemisega

Mithras – Sol InVictus – Horus – Jesus – sünnipäev on 25.12

Zoroastrianismis ehk Mazdaismis Päikesejumalat Mithras,
Indias Mithra ja Kreekas Mithras kultus. Mithra oli aarialaste jumalus, mis oli ka vedalaste juures suures lugupidamises,
Pärsias ja pärslaste kaudu levis Mithras kogu Ees-Aasias ning esimesel sajandil enne Kristust ka õhtumaal, Rooma riigi aladel, ja isegi üle selle, nii Saksamaal kui ka Skandinaavias. Tänaseni leitakse siin ja seal Saksamaal Mithra kultuse pühadusi ja reliikviaid.
Roomas “Võitmatu päike ” ehk Sol InVictus
Ristiusu algpäevil oli Mithra kultus ristiusule kardetav võistleja. Mitmed Rooma keisrid olid mithra-usulised. Eriti II ja III sajandil jõudis Mithra kultus Rooma riigis haripunktile. Selle eriti suur toetaja oli keiser Traianus.
Egiptlaste Horus (Egiptus) ..

ja Jeesus (3. sajandil ja nimetusega “Õigluse päike”) .. neil kõigil on samal päeval sõnnipäev ja neid kõiki on isegi kujutatud sarnaselt ikoonidel ja kunstis.

Neitsi 

Jeesuse sünd neitsist aga vihjab sellele, et Jeesuse sünd oli neitsi tähtkujus. Tegelikult neitsist sündimine idee on juba itsetesse legendidesse kirja pandud, ei midagi uut polnud see ka Jeesuslapsukese puhu..

Egiptlased kujutasid vastsündinud päikest isegi lapsena pildil, mis tema sünnipäeval – talvisel pööripäeval – tema kummardajatele vaatamiseks välja toodi. Kahtlemata oli see Neitsi, kes 25. detsembril poja sünnitas, võimas orientaalne [st Lähis-Ida] jumalanna, keda semiidid kutsusid Taevaseks Neitsiks või lihtsalt Taevaseks Jumalannaks; semiidi maadel oli ta üheks Astarte [inglise keeles ka Easter ehk lihavõtted] paljudest vormidest.

Pööripäev

Miks siis 25.12, mitte 21.12 ? Tegelikult on 25 käänupäev, 21-24 on pesas, ühepikkused päevad, alates 25 on päev jälle pikem.

Ahto Kaasik:

“Pööripäev kui selline on tänapäeval üle tähtsustatud. Meie rahvatraditsioonis on oluline pööriaeg, mis kestab mitu päeva. Pööriaeg algab astronoomilisel pööripäeval 21. või 22. detsembril ehk jõulukuul, ja lõpeb 25. detsembril – siis hakkab päike taas pikemalt käima, algab uus päikeseaasta. Vahepeal on päike pesas – talvises päevapesas. Jõuluaeg on päikeseaastavahetuse aeg.

Võrumaal on veel XX sajandi alguses öeldud 25. jõulukuu päeva kohta, et see on vastse ajastaja päev ehk siis uue aasta päev. See on meieni elavalt jõudnud traditsioon.

Enamik meie rahva jõulutavasid on põlised ehk siis maausulised ning pühendatud aastavahetuse hetkele, mil valmistutakse uueks aastaks. Jõulud on uue aasta seeme – see usk muudabki jõulud pühaks.”

Kingitused ja kombed ?

Näiteks Saturnaalid on Vana-Rooma pühad, mida peeti Saturnuse auks. … neid tähistati üldiste söömingute ja vastastikuste kingitustega. Saturnaalide kombed kajastuvad ristiusu jõuludes.

“Saturnaalia ajal tegid rikkad vaestele kingitusi, et austada kuldset vabaduse ajastut, mil Saturnus valitses maailma. Orjadel lubati vahetada oma isandatega kohad ja riided. Nad valisid isegi oma kuninga, kes valitses pidustuste ajal despoodina. Saturnaalia tähendas metsikut liiderdamist ja oli Paani enda vääriline festival”

“Loomulikult sattus see varase kiriku poolt tugeva tsensuuri alla ja hoolimata faktist, et Jeesus Kristus ning pühakud asendasid järk-järgult paganlikke jumalusi, peeti seda kaua aega kristliku ideaaliga täiesti kokkusobimatuks. Ometi oli see festival kaotamiseks liiga populaarne ja [katoliku] kirik andis viimaks sellele vajaliku tunnustuse, uskudes, et kui jõule ei saa alla suruda, siis tuleb neid pidada kristliku Jumala auks”

Vigala Sass on kirjutanud järgmist:

Talvine pööripäev ehk toomapäeva oli ka vaimudepäev.  Ei tohi segi ajada hinge ja vaimu. Hing ja vägi läksid hauda ning kadusid koos kehaga, aga vaim jõudis teise ilma. Vahepeal võis vaim ka natuke ringi hulkuda, olla mõni tootemloom või libahunti joosta. Talvine pööripäev ongi vaimude päev, mil esiisade vaimud tulevad koju käima, vaatama, kuidas meil läheb. Meil, eestlastel, ei olnud surma nagu kristlastel, et sured ära, tõused üles ja astud kohtu ette.

Ööl enne talvist pööripäeva detsembris pandi akendele küünlad põlema, et esivanemate vaimud oskaksid koju tulla. Kaeti laud. Laua otsa, kus eelmine peremees harilikult istus, pandi küünal ja toit. Pärast pööripäeva alustas vanarahvas suuri pidustusi. Nendele pidi puhta südamega vastu minema.

Pärast pööripäeva ärkas päike üles. Enne aasta lõppu otsiti omavahel lepitust. Kui vihamehed kogu külarahva ees ära ei tahtnud leppida, võeti asi avalikkuse ees üles. Tihti leppisid vaenupooled juba enne külakohut ära.

Eesti jõulukombed

Eesti Jõuludel/Uusaastal kui siirdeperioodil olid rahvauskumuste järgi liikvel head ja halvad haldjad, surnute hinged jm. nn. teise maailma olendid. Heade vastuvõtmiseks ja kurjade tõrjumiseks tekkis rohkesti kombeid, tõrjuti kära-müraga, tuledega jms.

Eestis on jõulud kestnud 24. detsembrist 6. jaanuarini või siis Kristlikus keeles advendist kolmekuningapäevani. 19. sajandil on jõulusid venitatud pikemaks nn järelpäevade ehk lapsepäevade ehk annepäevade ehk nuudipäevade ja muunimeliste päevade abil. Peamiselt olid need siis päevad, millal mehed liikusid viimast õlut otsides külas ringi. Tundub, et sel kombel saadi kuni kolm töövaba lisapäeva (jõulu-annepäev, jõulu-juulapäev, pühade emapäev; nääri-annepäev, Anne lapsepäev; kolmekuninga-kaiepäev, Kaie lapsepäev, kolme-kuninga-krõõdupäev).

Toomapäev ja Must Toomas

Jõuluaeg algas vanasti toomapäevaga ja kestis kuni nuudipäevani, nii et ka uusaasta ja kolmekuningapäev sinna sisse jäid. Aja jooksul kujunesid viimastest omaette pühad, aga rahvasuus kutsuti neid veel kaua aega edasi jõuludeks: vana-aastaõhtu ja uue aasta esimese päeva kohta öeldi uued jõulud, kolmekuningapäeva kohta aga kolmandad jõulud või jõulusaba.

Toomapäev 21. detsembril oli jõuluaja algus. Selleks päevaks pidid olema kõik aasta toimetused tehtud, võlad makstud ja lubadused täidetud. Majapidamises tehti suurpuhastus, isegi sauna kerisekivid pesti puhtaks. Lauad küüriti puhtaks ja magamiskottidesse pandi värsked heinad. Kõik suurem praht, mis koristamise käigus tekkis, koguti kokku ja nimetati Mustaks Toomaks ning maeti maha. Kardeti, et kui Toomast hoolsalt ei mata, siis poeb ta hauast välja ning uputab järgmisel aastal kogu majapidamise tahma ja mustuse sisse.

Jõuluvorstide valmistamine ja õlletegu kuulusid samuti toomapäeva tegemiste hulka.

Tuhkapoiss

Jõululaupäev

Toomapäevast kuni jõululaupäeva hommikuni toimus usin pühadeks valmistumine. Kõik tööd, mis polnud otseselt jõuludega seotud, olid keelatud. Selle sisse langes kogu jõuluperioodi söögi valmistamine, sest jõuluõhtust alates toite ainult soojendati.

Kõige olulisem toiming oli aga õlgede tuppa toomine. Vanemal ajal olid õled elumaja ja kiriku põrandal üldiseks jõuluaja tunnuseks, mitte ainult Eestis, vaid ka paljudes Euroopa maades. Jõuluõlgede komme pärineb paganluse aegadest. Arvatakse, et see tava on seotud esivanemate kultusega, aga kuidas täpselt, pole selge.

Jõuluöö ja päikeserist

Pärast seda, kui jõululaupäeva õhtul pimedaks oli läinud, saabus aeg, kus kõik taeva- ja põrguväravad lahti olid. Kõige kindlam viis kurja vastu on olnud rist, mille algne tähendus ei tulene kristlikust ristipuust, vaid paganlikust Päikese sümbolist. Enne jõuluõhtut tehti riste igale poole, kust kurjad vaimud võisid sisse pugeda: ustele, akendele, väravale, samuti loomadele selga.

 

Esivanemate hinged

Üks kõige vanemaid ja kauem püsinud uskumusi on, et jõuluöösel tulevad esivanemate hinged koju tagasi. Seetõttu ei pandud jõuluööks ka uksi haaki ega riivi. Samuti jäeti neile sauna vesi ja vihad ning söök lauale.

Jõuluaja lõpuks oli enamasti kolmekuningapäev, saartel ja rannikul kohati ka nuudipäev (7. jaanuar). Nuudipäeval käisid noored mehed talust tallu ja lõpetasid igal pool õllevarud ehk „ajasid pühad välja“.

Ahto Kaasik – Jõulukrässid korjavad kurja kokku – üheksast erinevast puust tehtud tuli

Ahto Kaasik: “Jõuluaeg algab toomapäevast, 21. detsembrist – see on suurpuhastuse päev, sest ees ootav püha aeg nõuab puhtust eluruumides ja ka hinges. Vana aasta praht aetakse välja. Toomapäeval pannakse üles ka jõuluohutised, mida me praegu nimetame jõulueheteks või kaunistusteks. Need on kõikvõimalikud krässid, riputised, märgid.

Kõrtest, roost, lõngast, õlgedest tehtud tähekesed, kuubikud, kroonid loovad argimõistes meeleolu. Maausu mõistes on krässe mõtestatud aga ka kui ohutisi – kui kaitset loovaid esemeid, mis püüavad endasse pühal ajal kõik soovimatu: puhastavad eluruumide väge ja tekitavad inimestele turvalise tunde.

Kuna aastavahetuse aeg loob omamoodi kogu järgmist aastat, valmistab seda ette, siis on väga tähtis, et inimesed oleksid pühal ajal õigesti häälestatud, tunneksid häid mõtteid – siis on need valdavad ka eeloleval aastal ning see tuleb meeldiv ja kerge.

Et krässid koguvad endasse ka kõike negatiivset, halba väge, põletatakse krässid ja ohutised pärast jõulu ära. Suurtes linnades tehakse ju praegugi jõulukuuskedega sama: heidetakse nad suurtesse lõketesse.

Halba väge kogunud krässe pole mõistlik jätta aastaks otsaks kuhugi kapi peale uusi jõule ootama. Jah, nad on küll sageli väga ilusad ja armsad, aga nende juures on oluline ka see, et nende meisterdamine on samuti väärtus omaette. Nende riputiste tegemine valmistab inimestele rõõmu, naudingut ja seda on hea igal aastal uuesti kogeda.

Jõulukrässi taaskasutamine on nagu plastmassist jõulukuusk – ta on küll alati olemas ja teda on lihtne välja tuua, aga temaga ei kaasne seda rõõmu ja väge, mis tuleb igal aastal uue kuuse toomisega.”

Vana-aastaõhtu juurde kuulub veel üks taig – üheksast erinevast puust tehtud tuli. See on siis aasta esimene tuli: vana tuhk viiakse välja ja üheksast puuliigist, mille hulgas peab kindlasti olema kadakas ja pihlakas, tehakse ahjutuli. Vanasti, kui me elasime suitsutaredes, tuli suits muidugi tarre ja usuti, et sellel on eriline, puhastav, tervistav, õnnistav jõud.

Õhtul, kui see tuli oli ära põlenud, tehti tuhk tasaseks ja hommikul vaadati, mis jäljed on tuhale tekkinud, ning ennustati nende pealt, mis saatus peret sel aastal ees ootab. Mina seda tarkust, kuidas tuha pealt ennustada, ei valda, aga üheksapuutuld olen teinud minagi, isegi korteris – süüdanud üheksast erinevast puust pärit laastud väikese aluse peal. Suitsuanduritel õnneks käivad patareid välja, see on selline tänapäevane maausulise tarkus.”

Soomlaste ja teiste naaberrahvaste tavad

http://www.taivaannaula.org/suomenusko/suomenuskon-pyhat/tuomaan-paiva

http://www.taivaannaula.org/suomenusko/suomenuskon-pyhat/joulu

Kasutatud kirjandus

http://ekspress.delfi.ee/kuum/joulud-on-parit-kaugest-minevikust-ja-seotud-pooripaevaga?id=28101979
http://www.kubik.org/ee/Estonian/articles/Joulud%20populaarse%20puha%20huvitavad%20juured.htm
http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-joulud.php
http://wol.jw.org/en/wol/d/r37/lp-st/102002885
http://www.kaarlikogudus.eu/ajakiri/sulane26.php
http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=kaja19241222-1.2.35
http://www.ohtuleht.ee/407797/joulud-on-muistne-maausu-puha

Lisa kommentaar »

Kodu energeetiline puhastamine – mida mitte teha

Ikka üsna tihti pöörduva inimesed selle palvega teiste poole, et uus üürikorter/korter/maja on toonud õnnetust, kõik tegemised ebaõnnestuvad, pärast seda kui uute koju kolisime, mida nüüd teha, mida ette võtta – kas süüdi on korter? Alates sellest, et tervis paha, töö ja raha napib, unetus-väsimus-deprekas ja suhted purunevad – süüdi on ju ikka uus korter… Kes siis veel…

Korteri puhastamisest olen eelnevalt kirjutanud paar korda:

Kodu energeetiline puhastamine
https://kuushamanka.wordpress.com/2014/03/04/kodu-energeetiline-puhastamine/

Kodu energeetiline puhastamine taimedega
https://kuushamanka.wordpress.com/2014/05/30/kodu-energeetiline-puhastamine-taimedega/

Lisaks leiab palju erinevai kaitsemaagia võtteid igapäevaseks eluks, kui see kaitsemaagia rubriik läbi lapata, siis igaüks leiab lõpuks midagi OMA
https://kuushamanka.wordpress.com/category/kaitsemaagia/

Seekord tahaks kirjutada asjadest/tegemistest – mida tegema ei peaks. Kuna just mõningaid võtteid soovitatakse palju, siis kirjutaks, miks mitte lasta end neist häirida… Kummutaks mõned arvamused…. Mida inimesed tihti küsivad ja väidavad, mis neid hirmutab ja kohutab ! Maailm kallid inimesed ei ole hirmus koht, kus kõik teile halba tahavad…

Kodus ei tohiks olla ka katkiseid asju !

Vanadel eestlastel oli alati midagi katkist ja vana kodus, sest ega siis sellepärast saanud asja kohe minema visata, kui ka katki läks – alati saab asja parandada, või mingil muul otstarbel kasutada. Katkiseid asju vihkab uus ja tarbijalik ühiskond, kes eelistab ju, et inimene ostan kohe uue eseme. Mida rohkem ostab, seda parem – midagi parandada ju ei saa.

Loomulikult teine asi on see, et meie tänapäeva väikestes kodudes pole puhtalt füüsilist ruumi, pealegi me ei oska parandada või plastik rämpsu polegi tihti võimalik parandada. Selle vastu aitab see, kui me odavat rämpsu koju ei osta. Ostame kvaliteetsemaid ja kastvaid tarbeasju ja kui tõesti vajame midagi uut ja ruumi pole – siis anname veel väärtuslikud esemed ära kellelegi kes neid vajab.

Mis salata, energeetiliselt pole mugav elada koli sees, inimesel võiks ruumi olla et end ringi keerata aga kui see teda ennast ei häiri, siis sellist mõtet pole vaja ka inimesele pähe ajada. Ka vanasti hoiti koli ikka kuuri all või kuuri taga mitte magamistoas voodi all. Voodialused ja nurgad peab elamises hoidma pihtad asjadest.

Katkiseid või seisvaid kellasid kodus olla ei tohi !

Üldiselt läheneks ma samamoodi nagu eelmises punktis välja tõin. Katkine kell on küll selline teema, et meie ise seda parandada siiski enamasti ei oska. Samas on ju aeg inimeste välja mõeldud mõõtsüsteem, ja kell on tehisliku aja näitaja. Kui kell on aga katki ja seisab, ei tähenda, et aeg meie jaoks kuidagi seisaks. Bioloogiline kell tikub ikka. Inimesi lihtsalt häirivad, kui kella patareid on tühjaks saanud ja nad vaatavad seisvaid kella osuteid. Aga veel rohkem häirib inimesi, kui kella pole. Näiteks mul kodus on minimaalselt kellasid ja külalised on alati seda kurtnud. Ma lihtsalt ei vaja kella vaatamist igal võimalikul hetkel. Nüüd siiski kaks elektroonilist kella on elamises, millegipärast inimesed aga siiski tunnevad puudust, et suuri kellasid pole seinal 🙂 Seega on see lihtsalt inimeste harjumus, et igalpool kella tiksuvad ümber. Kujutan ette, et katkine kell ajab nad lihtsalt hulluks, kui tundide viis on kell 16:28 ja nende aju hakkab lühist andma. Aga kell kui ise – füüsiline ese ei ole teie hulluses süüdi.

 

Lisa kommentaar »

Harilik palderjan

20a0f2317bb0db845796789de5626c9fHarilik palderjan (Valeriana officinalis) on palderjaniliste sugukonda palderjani perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaimeliik. Aga taime teatakse ka nimetuste all nagu vallerjaan, ülekäijarohi, krambirohi, rebase- e rabanduserohi, kassiviinad, kassiputk, nõiarohi, kurjakahetsemisrohi, külanaesterohi ja ehmatuserohi ( peedurohi, pikserohi, sooingver, surnuehmatusejuur, vereselituserohi, võimurohi, ülekuhjarohi, ülekäirohi jne )

Inglise keeles all-heal, amantilla, capon’s tail, cat’s valerian, fu, garden heliotrope, garden valerian, genicularis, marinella, phu, setwall, St George’s Herb, terdina, theriacardia, van, vandal root, wenderot.

Fotod: https://www.pinterest.com/kuushamanka/valeriana-officinalis/

Kasvab laialdaselt nii Euroopas kui Aasias, kuid esineb mitmeti erinevate vormide või varieteetidena.

Kasvab sagedamini niisketel, kuid vahel ka kuivematel päris-, loo-, lammi-, soo- ja rannaniitudel, madalsoos, lodumetsas, puisniitudel, sageli kraavikallastel, metsaservades javõsastikes. Eelistab viljakamat mulda.

Palderjan on üks vanimaid ravimtaimi ja seda peetakse kõikide taimede kuningannaks. Idamaade meditsiinis kasutatakse seda ükskõik milliste haiguste raviks.

Taim sisaldab isovaleriaanhapet, estreid, park– ja limaaineid. Valepotriates on aktiivsete rahustvate ainete koondnimi, mis palderjanist leitud. Neid on leitud kõigist taimeosadest sh lehtedest ja õitest, kuid kõige enam juurest.  On leitud veel isovaleriaan-, sipelg- ja äädikhappeid, boneooli, ja pineeni,  glükosiide, alkaloide, ja resiini.

Palderjani ehk tema ladina keelne nimi Valerian pärineb Ladina sõnast “valere” ja tähendab “tugevaks tegema”; Rooma imperaator Valerianus ja mõned pühakud on oma nime võtnud samast sõnast. Valeriani täiendav tähendus on “olla hea tervise juures”. Kasutusel iidses Egiptuses oli palderjan au sees oma ravitoime poolest ja seda taime peeti kõigeravijaks. 10 sajandil Hispaanias, Aafrikas ja Kesk-Idas olnud araabia apteekrid kombineerisid palderjani juurt paljude teiste taimedega üldravis ja valu leevendamisel ning unerohuna.

Palderjan (Valerian) sai oma nime arst Valeriuselt, ühelt esimestest, kes kasutas taime ravimina. 11. sajandil Anglo-Saksi ravitsejad soovitasid seda menstruatsioonivaevuste korral. Keskajal nimetati taime  Amantillaks ja teed pakuti vaenutsevatele pooltele, et saabuks taas rahu.

Palderjanijuur on ka populaarne Hiina meditsiinis. Olnud kasutusel üle 2000 aasta on siin palderjanil valu leevendav ja rahustavad omadused. Hiina meditsiin kasutab palderjani meele tugevdamiseks, teadlikkuse avardamiseks ja une soodustamiseks. Ülemäärane kasutamine toob kaasa meele hägustumise. Väga efektiivne ravim on palderjan vanematele inimestele

Palderjan on tuntud kui rahustava, antidepressiivse ja krampe leevendava toimega taim. Toimib paljude närvisüsteemi haiguste puhul, vähendab valu, soodustab und ning aitab stressi vastu. Ravimina kasutatakse juurikat koos juurtega.

  • Ravimtaimena kasutatakse palderjani juurt, mis kogutakse kas varakevadel enne lehtede ilmumist või hilissügisel, mil taim on oma kasvu lõpetanud.
  • Mullast puhastatud juured pestakse hoolikalt külma veega ja jäetakse mõneks päevaks tuppa tahenema. Juurikad kuivatatakse aeglaselt, neid aeg-ajalt segades umbes +30…+35º C juures. Seejärel kuivatatud juured peenestatakse ja säilitatakse suletud nõus, sedasi hoituna on nad kõlbulikud kuni kolm aastat.
  • Rahvausundeis on omistatud palderjanile maagilisi omadusi — teda usuti kaitsvat kuradi, kurjade vaimude, kurja silma ja nõidade eest.
  • soodustab keskendumist, rahustab hästi närvisüsteemi
  • reguleerib südame tegevust, ravib südameastmat, stenokardiat, tahhükardiat
  • parandab vereringlust, ajutegevust, kõrvaldab peavalud (sh migreenivalud)
  • alandab vererõhku
  • ravib hüsteeriat, neuroosi, neuralgiat, unetust, epilepsiat
  • laiendab koronaarseid veresooni
  • kõrvaldab krambid, spasmaatilised valud maos ja soolestikus, suurendab seedimisnäärmete eritust
  • aitab võidelda vähiga
  • aitab ravida maksa ja sapipõie haigusi
  • ravib unetust, pikendab unetusevastaste preparaatide toimet
  • leevendab kannatusi naiste menopausi ajal.

KORJAMINE JA VALMISTAMINE

Ravimina kasutatakse peamiselt juuri, risoome (maa-alune võsu) ja stooloneid ehk võsundeid (horisontaalne vars). Üldjuhul kogutakse palderjanijuuri septembri paiku.

Taimed kaevatakse üles, juurikad pestakse hoolikalt, neilt eemaldatakse kõik kivikesed ja mullaosakesed ning vajaduse korral lõigatakse risoom ribadeks, kuid arvukaid juuri ära ei lõigata.

Edasi lastakse risoomil nõrguda ja siis pannakse see 30—35-kraadisesse soojusesse kuivama. Riknemise vältimiseks tuleb juurikakihti sageli segada.

Selline ravim säilib kasutamiskõlblikuna kuni kolm aastat.

Värske või hiljuti kuivatatud juur on võimsaim. Aasta möödudes on toimeained peaaegu kõik kadunud. Doosis 1 teelusikatäis jahvatatud juurt on piisav, et mõjuda rahustina enamikule inimestele.

Palderjani toimeaeg algab peale sissevõtmist 0,5-1 tunni järel ja kestab mõned tunnid.
Palderjani juurt võib värsket juurt süüa, tarbida teena, tinktuurina või suitsuna.
Tee jaoks peenestada kaks teelusikatäit palderjanijuurt, kallata tassi keeva veega üle, viis minuti kaetult seista lasta ja kurnata. Juua mitu tassi lonkshaaval. Palderjan ei maitse hästi, teesse võib parema maitse eesmärgil näiteks melissi või kannatuslille lisada.

TAIME MAAGILINE JÕUD

Kasuta värsket taime unistamiseks (lõhnakotikeses või padja all) ja und kaitsvana vannivees, põleta (viirukina) leppimiseks ja armusuhetesse selguse toomisel (ole kindel, et sul on mõlema osapoole nõusolek!),
Joo harmoniseeriva teena.

Pane koju vaasi või kuivanuna lauale või istuta aeda, et hoida tasakaalu ja harmooniat.

Folkloorist:  Usuti, et palderjanil on võime pöörata kõik halb heaks.

* Riputa palderjani välisukse juurde, et hoida eemal soovimatud külalised või laota kodus kõikjale palderjani lehti, et luua harmooniat armsamate vahel.
* Kombineeri palderjani teiste taimede ja kristallidega või kasuta amulettides või padjas, et hoida eemal õudusunenäod.
* Kasuta puhastamisel ja pühitsemisel või joo teed enda puhastajana.
* Ebasoovitavate külaliste vältimiseks puista kuivatatud ja jahvatatud taime ukse taha matile ja ütle seejuures tema nimi.

* Palderjan võib lõhnata ebameeldivalt, kuid ta on teada kui armastuse ja kaitsetaim. Riputa kotikestes seda oma koju, et kaitsta enda loodusõnnetuste nagu tulekahju, välgu või tormi vastu.

* Kui sa oled naine, pane tasku või kinnita pluusile, et meelitada ligi mehi oma teele.

* Palderjani on kasutatud ka suvise pööripäeva rituaalides.
* Palderjani juur on kasulik loitsudes, mis lõpetavad süütunded ja negatiivsed enesekõnelused ning tõstavad usku endasse.

* Samuti aitab taim halva olukorra enda kasuks pööramisel ja leidmaks positiivset nähtavalt halvas situatsioonis.

* Palderjan on üks neist taimedest, mida kasutas kuningas Saalomon oma templi puhastajana.   

Ebameeldiva külalise vältimiseks puista juuretükke tema jalajälgedesse, nimetades külalise nime kindlusega, et enam ta teie ukselävest üle ei astu.

* Üks retsept aastast 1500 kõlab järgmiselt: “Kui sa tahad peatada meest, kes alustab võitlust, paku talle Amantilla (palderjan) mahla ja rahu saab taastatud otsekohe.”
* Palderjan oli vana aja Saksamaa püha tervendav taim, mida oli õnnistanud maajumalanna Hertha.  Juur riputati ukse kohale, et hoida eemal kurje vaime, nõidu ja needusi ja seda põletati kaitse eesmärgil.
* Vanas Rootsis lisati palderjani pulmarõivaste juurde, et hoida peigmehest eemal kadedaid haldjaid.Inglise keeles

Magical Uses:

Valerian can be used for exorcism and counter magic. It is said to protect against lightening and against the evil sorcery. Valerian is an herb of peace. If two people drink Valerian infused wine from the same cup they will immediately stop to fight and argue. Valerian can be used as an offering to the Goddess Bast, and may be the perfect gift to delight your feline familiar or ally. Valerian is sometimes used as an aphrodisiac, though its action is relaxing rather than stimulating.

Strong-smelling plants such as Valeriana officinalis were always important to ward off devils, witches and all manner of bad spirits. Even today in certain rural areas, a bunch of valerian is often hung up together with a bunch   of wild marjoram above the entrance to one’s home or a barn in order to protect the inhabitants from misfortune and evil.

https://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_palderjan

http://herba.folklore.ee/?menu=taime&tid=676

http://naistekas.delfi.ee/tervis/tervis/palderjan-ravimtaimede-kuninganna-14-ponevat-fakti-selle-joovastava-taime-kohta?id=68704155

http://paikesetoit.blogspot.fi/2014/06/maagiline-ja-mustiline-palderjan.html

http://maarohud.weebly.com/palderjan.html

http://www.sakala.ajaleht.ee/2394529/palderjan-on-vanim-ravimtaim

http://www.witchipedia.com/herb:valerian

http://www.avogel.com/plant-encyclopaedia/valeriana_officinalis.php

Lisa kommentaar »

Harilik kikkaputk e. Püha vaimu juur

Hariliku kikkaputke (Angelica archangelica), ”Holy Ghost” inglisekeeles, Püha Vaim.

Endiselt pakuvad mulle suurt huvi maagilised taimed, mis lihtsalt vaid ei ravi vaid on kasutusel ka maagias. Ravimaagia on ka huvitav ja aegajalt katsetan ka erinevaid teesid, mis ise korjan.

Mõtlesin seda ka ise see aasta korjata. Nimelt ka hea taim negatiivse energia tõrjemaagias, tahaks proovida, kuidas töötab. Tõmbab aga positiivset ligi. Saab kasutada viirukites ja vannis. Kodu kaitsemaagia. Kõike seda tahan ma lähemalt aga uurida. Võimalik, et kuskil kirjanduses on sellest juttu olnud, minust aga on see lõik mööda läinud. Seega pean tegema lisatööd ja oma käel kõik välja kaevama, maa alt ja maa pealt. Palju vihjeid nopin ma pinterestist ja siis lihtsalt netist otsin nii palju infot kui saan. Kahjuks on see vaid tühine osa. Lisan kikkaputke kohe lisainfot juurde kas siia, kui midagi huvitavat teada saan.

Üks kikkaputke rahvapärane nimetus on ka püha vaimu juur.

Seda taime on ka muudmoodi nõiataimeks peetud. Sellele on omistatud maagilist jõudu ning sellega on kaitstud end vaimude, nõidade ja muude paharettide eest.

Kikkaputkejuurt kanti talismanina kotikesega kaelas ning seda soovitati kaupmeestele enne pikale teele asumist, et kurjad inimesed ei saaks neile paha teha. Et juure võluvõim ei kaoks, tuli seda välja kaevates olla väga ettevaatlik. Juurt koguti õitsemise algul kahaneva kuu ajal, seemneid aga sügisel, kui taim esimestest öökülma­dest „roostetama“ hakkab.

Peale selle ei hakka kikkaputke söönud inimesele külge mürk ega nõidus.

Räägitakse, et kui leiad kikkaputketaime jaaniööl ja saad seda süüa, vabastab see mis tahes haigusest.

Kikkaputke kutsutakse ka inglijuureks. Usuti, et jumal ise saatis selle taime inimestele abiks, et kaitsta kurja eest ja ravida haigusi. Legend räägib, et ingel ilmutanud ennast, teatamaks, et sedataime saab kasutada kaitseks katku vastu. Seda kasvatati kloostriaedades ja mungad pidasid temast väga lugu.

Harilik kikkaputk kasvab kogu Euroopa territooriumil Lapimaast Vahemereni, Hispaaniast Baikalini ja kaugemalgi. Selle taime väärtust kiidetakse meie regilauludes, tema ravijõust kirjutasid antiikautorid ja laulsid lapi nõiad.
Kikkaputk on šartröösi ja vermuti rohi, hinnatud toidu- ja ravimtaim. Asja ette läksid nii aromaatse õli poolest rikkad seemned ja lehed, suhkrused varred kui ka mahlakad juured.

Selle taime eri osad ravivad reumat, podagrat, kopsuhaigusi, köha, bronhiidi ja külmetushaigusi, mitmeid neeru- ja põiehädasid, puhitust ja voolmeid.  Lisaks  seedehäirete, migreeni, kroonilise väsimuse, närvihaiguste ja siseelundite kasvajate vastane, verd puhastav taim.

Harilik kikkaputk on kahe- kuni mitmeaastane taim. Ta eelistab päikest ja niisket rammusat mulda, kuid kasvab hästi ka liivasel künkal, kui noort taime väetatakse ja kastetakse. Kriitiline on esimene kevad. Kasvuhoo sisse saanud kikkaputk kasvatab esimesel aastal kuni meetrikõrguse, rabarberit meenutava võimsa lehepuhmiku, teisel või kolmandal aastal hakkab võrsuma võimas õievars, mis soodsates oludes ulatub üle kahe meetri. Tugev juurikas võib õitsemise aastal anda uinuvast pungast tütartaime, siis ei hukku kikkaputk ka pärast õitsemist.

Röga lahtistavad teed ja leotised.

Röga lahtistav toime on teekummelil, harilikul punel, aed-liivateel, lagritsa-magusjuurel, alteel jt. Paiseleheteel ja -siirupil on lisaks põletikuvastane toime, samuti hariliku kikkaputke (Angelica archangelica) kevadel kogutud risoomil. Kasutatakse eelnevalt puhastatud ja kuivatatud purustatud risoomi keedist. Ühe portsjoni keedise valmistamiseks võetakse 2–4 g droogi 0,5 klaasi vee kohta.

Seedimine

Pane tassi kikkaputke risoomitükikesi või kuivatatud taimepuru ja näpuotsagaköömneid. Vala peale kuum vesi, lase 15 minutit tõmmata. See on veidi kibeda, kuid erilisemaitsega tee. Mõjub väga hästi seedimisele
ja aitab organismi puhastada.

Kui kõht onkorras, siis kaovad viha ja kurbus, need asenduvad rahulolu ja pingelangusega. Kui kõhus on pinge vähenenud, saavadmuud elutähtsad organid rohkem energiat.

Kikkaputke peetakse üheks tugevamaks kasvajaravimiks, eriti kui tegemist on seedeelundite probleemidega.

http://herba.folklore.ee/?menu=taime&botid=602
http://tervis.tiismus.ee/Loodusest_otse_kooki.php
http://www.hot.ee/jaan203/rahvaravi%20Viies%20kogumik.htm
https://www.kliinik.ee/haiguste_abc/ravimtaimed/id-1513
http://toidutare2.rssing.com/chan-11158983/all_p13.html

Lisa kommentaar »

Kirikuküünlad – kaitsemaagia

Päris tihti kuulen ma soovitust, et kasutada kodu puhastamisel kirikust pärit küünlaid. Tahaksin natuke peatuda ka sellel teemal, miks ma seda ei ole hea teha.

Inimene võib igasuguseid asju abivajajale soovitada, näiteks paar sokku kodus ära veristada. Aitab ka, kui õigetele jumalatele need sokud ohverdada. Tuleks lihtsalt ära seletada, et sokuveristamine pole kõige mõttekam ja pikaajaliselt siiski ei toimi.Igasuguseid asju võib teha.

Tuleb arvestada maa asukoha energeetilist pilti ja maa energiaväljasid. Nii nagu kirikuküünlad ja pühavesi ehk toimib suurepäraselt vaid kristlaste kodus siis meie Eestlased(mittekristlased) peame arvestama Eestimase energiaga ja kasutama kodumaist, kui me tahame 100% kaitset saada ilma lisateta.

See selleks, aga tavaline eestlane, nagu mina ja sina võiks eelistada Eestimaist. Ärga alahinnake Selle jõudu ja väge ! Aga tegelikult sean ma ka selle väite kahtluse alla….

Lisaks on kirikutegelesed ka ise öelnud, et veel mis pühitsetud kirikus, sellel ei ole mingit väge, samamoodi nagu kirikuküünaltel.

http://www.eelk.ee/eelk_vastused/v_vastus.php?id=116

Kas kodu saab ise ka õnnistatud veega pühitseda? Kolisin just hiljuti uude korterisse ning tahaksin uut kodu ära õnnistada. Tõin Nevski katedraalist kaasa õnnistatud vett (sest sealt saab seda lihtsalt võtta), kuid ise olen luterlane. Ei taha vaimulike tülitada, saaks äkki ise?

Kõigepealt on oluline teada, et õnnistatud või pühitsetud vesi ei oma iseenesest mingit maagilist väge, vaid sellega õnnistamise puhul on tegemist eeskätt palvega ja õnnistatava usaldamisega Jumala armu hoolde.Välise märgina annab vesi tunnistust usust Jumala ja Tema Püha Vaimu puhastavasse, elustavasse ja pühitsevasse väesse, millest on osa eeskätt neil, kes Temasse usuvad ning on ristimise sakramendi kaudu veest ja Pühast Vaimust uuesti sündinud. Siinkohal võib lugeda selliseid piiblikohti nagu Jh 3:5; Mk 16:16; Tt 3:4-6; 1Pt 3:21.Pühitsetud veega piserdamine või õnnistamine, olgu selleks ristimisel tarvitatud või spetsiaalselt pühitsetud vesi, on eelkõige palvetalitus, mille puhul veel ei ole mitte maagiline, vaid eeskätt siiski sümboolne tähendus. Muidugi on väga tähtis ka see, kuidas me mõistame sõna sümboolne: kui tänapäeva arusaama järgi sümbol pigem ei ole see, mida ta kujutab, siis varasema, ka varakristliku mõtlemise seisukohalt on sümbol justnagu väline vorm või rüü, mis sisaldab või peidab endas seda, mida ta kujutab. Igal juhul peab pidama meeles, et mitte vesi ei ole see, mis pühitseb, õnnistab ja kaitseb, vaid seda teeb Jumal oma pühitseva, uuendava, puhastava ja elustava väega ning vastusena meie usaldavale palvele.Konkreetne vastus küsimusele on seega, et kahtlemata võib kristlane oma kodu palves Jumala poole õnnistada ning tarvitada selleks nii ristimärki kui pühitsetud vett, ent seejuures peab rõhk olema justnimel palvel ja usaldusel Jumala vastu, mis annavad ka veele ja ristimärgile kui välistele märkidele tõelise sisu.

Seega EESTLASED kes austavad oma Eestimaa tavasid, kombeid hoidke sellest eemale… tahate oma MAA väge, kasutage kadakat, suitseb kenasti ja saab abi ! Kirikuküünaltest ja pühitsetust veest te abi ei saa.

Lisa kommentaar »

Kuumaagia ja kuu valgusega puhastumine

Mis asi on kuumaagia ja mis asi on kuu shamanistlikus maailma pildis, mis tähendab Kuu minule, Sinule ja Naistele ?

Shamaanide grupi Põmm kirjutas kunagi nii:

Päike on valgus, päike on meespoolus, teadmised, programmid, maailmavaade.
Kuu on valguse peegeldus, kuu on naispoolus, maagia, alateadvus ja müstika.

Meeste targutusi on niigi kõik kohad täis, päike pole oluline, sest on niigi valge
Naised see-eest aga valgustavad pimedust, alateadvuse sügavamaid soppe ja viivad meid rännakule müstika valdkonda.

Olen alati saanu aru sellest nii, et Päike on meesenergia, aga Kuu naisenergia. Kui Päikeses on teadmised ja kõige algus siis Kuu peegeldab ja tõlgendab neid teadmisi läbi naiste ja naine on niiöelda nende välja tooja – sünnitaja.  Pigem on need arusaamised olnud minule alati tunnetuslikku laadi, kui midagi tunned, et see nii on alati olnud ja teisti ei saagi olla, siis sõnades tõlgendada seda endale ei ole vajagi. Püüan siiski natuke oma arusaamisi ja tundeid välja kirjutada ja neid teistega jagada.

Naised on alati tegelenud kuumaagiaga, see pole üldse meeste ala.  Mehed ajavad hoopis teisi asju – Päikese asju. Lihtsalt teisi, omi.

Täikuu faasid

Täiskuu on mind alati lummanud, täiskuuga olen nii rahulolev ja kuuvalgus on nii hea, hellitav ja turvaline. Viimasel ajal kirjutatakse ühe enam ka niiöelda super kuust, kus nõidade maagilised võimed on tipus, sest kuu valgust on enam ja kanalid on suurema, läbi mille suhelda.

Kui maa ja päike mängust välja jätta, siis on  kuu mõju summaarselt teiste planeetidega võrreldes umbes sada korda suurem. Eks sellest ka lunaarsete tsüklite enam tajumine. Päikest tunnetame loomulikult enam, aga Päike ei paku naistele üleüldse niipalju huvi, see pole nii salapärane ja maagiline, Kuu on nagu naine.

Kuu kasvamise aeg kuu energia kasvab ja täiskuu öö on tipphetk. Tegelikult loetakse täiskuu ajaks kolme päeva: 1 päev enne täielikku täiskuud, täiskuu päev ning 1 päev pärast täiskuud.

Üldiselt on ammu teada tõdes, et täiskuu ajal sagenevad kuriteod, õnnetused, kaklused, riiud, inimesed ärrituvad kiiremini, emotsioonid väljuvad kergelt kontrolli alt. Või on hoopis ajameelsemad, “imeliku” või loomingulised. Foobikud kardavad rohkem, unetud ei saa magada, kes läheb aga täitsa pööraseks. Väikeste kiiksudega inimesed võivad ärgata igapäeva unest ja veidralt (veel veidramalt) käituma hakata.. On ka kindel tüüp inimesi, keda kuu ei mõjuta kuidagi. Täiskuu ajal avanevad justui portaalid, läbi mille suudame oma alateadvusele heita sügava pilgu.  Mitte kõik ei tule alateadvuse pinnale kerkimisega kergesti toime. Haiglates on täiskuu ajal alati kiire, õnnetustesse sattunud inimesi on palju, politseil on rohkem tööd, et statistika täiesti kattub. Suurel osal naistest on täiskuu eredama valguse mõjul meie ajule „päevad” ja ka lapsi sünnib rohkem.

Mingi aeg sattusin uurimuse peale, et inimeste kuuvalguse kartus tuleneb sellest, et tuhandeid-tuhandeid aastaid tagasi, kui inimene elas veel lageda taeva all, siis  pidi täiskuu ajal olema valvas, kuna ka kiskjad täiesti pimedas ei suuda jahti pidada vaid eelistavad valgemaid öid. Seega kariloomad valvavad elunatukest ja saakloomad (kütid) aga on jahil. Mina nimetan selle järgi inimtüüpe; lambad ja hundid, saakloomad ja kiskjad. Mõlemal puhul on inimesed erksamad, aga ühed siis kardava ja on närvilised või siis ärksamad ja niiöelda vihasemad.

Üks tuttav ütles nende tüüpide kohta hästi, nad ei oska oma energiat suunata. Need kes õpivad ennast tundma ja oskavad oma iha ja hirme valitseda võivad asuda kuu maagia teele.

Olen lugenud ja tutvunud igasuguste rituaalidega, mis kuuga seotud, kõik on minu arvates liiga kammitsetud, vormistatud ja piiritletud. Mina Kuu nõiana tahan haarata seda kõike reeglitevabalt, ilma inimeste ettekirjutusteta ja eelistan suhelda vahetult Kuuga. Kuulata kuud, mis Kuu sulle räägib ja räägi temaga.  Kuule võib kõik südamelt ära rääkida, ja kui keegi üldse seda mõistab, siis on see KUU. Esita talle oma väikesed soovid, täna teda ja oota, millal aeg küps. Mis ei tähenda, et siis võib käed rüpes istuda. Vastupidi, kui Kuult on juba midagi palutud siis peab selle nimel eriti vaeva nägema, et Kuu mõistaks, et see on tõesti sinu kindel soov ja tahe. Kui teed kõik nii, nagu südames õigeks pead, küll Kuu sind premeerib autasuga.

Puhastav kuuvalgus

Kuuvalgus on suure puhastava omausega, eriti täiskuu ööl. Kui esemed vajavad puhastamist (ehted, peeglid jne) mine vii need kuuvalguse kätte. Eriti hästi puhastab kuu valgus peegleid. Kuu valgus peab paistma peeglisse siis. Kui tahad ise puhastust, võid samamoodi magada kuuvalguses, aga sellega peab ettevaatlik olema, võid sattuda sügavasse müstilisse unne. võimalus on asetada klaasi täis vett kuu valgusesse ja joo hommikul see Kuu väega laetud vesi ära.

Kuu maagiast huvitavaid linke

http://www.folklore.ee

http://jonnipunni.blogspot.fi

http://koduhaldjas.blogspot.fi

Lisa kommentaar »

Kodu energeetiline puhastamine taimedega

1Inimesed uurivad endiselt kaitsemaagia teema kohta kõige enam, sest see on tõesti üsna ebameeldiv, kui omas kodus ei tunne ennast hästi. Mõni kuu tagasi kirjutasin sellest kaitsemaagaiast lähemalt, aga tahan teemat edasi arendada ja täpsemalt kirjutada taimedest, mis Eestimaal kasvavad.

Seekord mõtlesin, et kirjutaks taimedest lähemalt, mis kodu energeetilisel puhastamisl abiks. Pihlakast, kadakast ja kodusalveist olen kirjutanud juba pikemalt.

Üheksavägilane.

Eriline vägi pidi tal olema aga igasuguste üleloomulikest jõududest tulnud hädade vastu. Ta aitas kõrvaldada tagajärgi, mis tekkisid nõidusest, pahast silmast, kurjast sõnast jne.

Palderjan

Rahvausundeis on omistatud palderjanile maagilisi omadusi — teda usuti kaitsvat kuradi, kurjade vaimude, kurja silma ja nõidade eest.

Pune

Eestlaste uskumuste kohaselt oli harilikul punel ka maagilist jõudu. Hariliku pune leotist joodeti ka loomadele , kui kardeti kurja silma.

Puju, koirohi

Pujul on maagiline toime, see taim kaitseb kurjuse eest.

Angervaks

Jaaniööl pandi angervaksakimbud majapalkide ja -laudade vahele. See pidi ära hoidma kurja silma ja needuse, pidi kindlustama kodu- ja majarahu. Majja puistatud kuivatatud angervaks aitab kodus rahu säilitada.

https://kuushamanka.wordpress.com/2014/07/20/angervaks-ja-podrakanep/

Sookail

Tehtakse suitsu ja lastakse loomale või inimesele pääle, kelle pääle on „paha silmaga“ vaadatud.

Nõges kindlasti ! Tõeline nõiaürt.

Nõgest on läbi aegade kasutades erinevates loitsudes ja riitustes. Nõgest visatakse tulle, et kaitsta maja välgu eest. Lisades nõgest pesuveele või põrandapesuveele, tühistad sinu vastu suunatud loitsud.

Raputa lehti koduõlele või tuppa, et eemaldada negatiivsust. Nõges kaitseb kodu nagu valvekoer, ta olevat taimeriigi rotveiler.

Nõges taskus kaitseb kummituste ja kurjade vaimude eest.

Nii põrandapesuvees kui ka suitsusegus peletab kodust eemale halba ja negatiivset energiat.

Kaetisrohi ehk Nõmmeliivatee

Vanad inimesed kutsusid kaetisrohi. Seda teed on ammustest aegadest peale tehtud külmetushaiguste ja köha vastu. Vanasti arvati teda aitavat väga palju tõbede ja just kurja silma kaemise vastu. Sellepärast kutsuti teda kaetisrohi.

Harilik ungrukold Huperzia selago

Sellega suitsetatakse, kui arvatakse, et paha silm on üle käind.

Juudasita (ingl asafoetida) .

(kurja silma uskumus Setomaal) Juudasita  kasutamisest kurja silma tõrjeks on kirjutanud ka Marju Kõivupuu (2004). Juudasita pärisnimetus eesti keeles on juudavaik ning seda saadakse haisvast vaiguputkest ehk haisvast feerulast. Nii sibulat, köömneid, koirohtu kui ka juudavaiku ühendab tugev lõhn, mida sageli peetakse ebameeldivaks. Ilmselt sellest ka nende kurja eemale peletav mõju

Köömned
Kurja silma uskumus Setomaal
http://www.ut.ee/folk/library/BA_Villem.pdf

1 kommentaar »

Kaduneljapäev

 Mina olen olnud terve elu kuu lummuses ja kuu usku. Kuu kõneleb minuga ja on minu teejuht. Mis salata, vanarahva tarkusest ma siiani väga pole kinni pidanud ja kuulan rohkem oma hinge häält…

Aga kasulik on teada, mida vanemad enne mind on teinud ja teadnud…

Eestlaste kuukalendri ajaarvamises märgib kaduneljapäev alati vana poolkuu neljapäeva.

Vanarahva uskumuse kohaselt sobib kaduneljapäev hästi koristamiseks – sel päeval pühitud tolm ja koristatud mustus peaks pikemaks ajaks majapidamisest kaduma.

Kadul vabane konnasilmadest ja soolatüügastest.

Kaduneljapäeval kaduvat hästi inimese endaga seotud hädad. Näiteks konnasilmad, kae ja muud haigused. Uuema uskumuse kohaselt sobib kaduneljapäev ka dieedi alustamiseks või paastumiseks, samuti soovimatust karvakasvust vabanemiseks /v.a. juuksed. Dieedi alustamiseks sobib kaduneljapäev seetõttu, et kuuloomise aegu on jääkainete eraldumine organismist eriti efektiivne. Nahahaigused, nn kooljaluud ja mitmed välispidiselt nähtavad kasvajad allusid vanarahva arvates kaduneljapäeval kergemini ravile.

Tähtis oli rituaalides vana ja noorkuu faasi jälgimine. Vana kuu mõjus kasvu pidurdavalt, mistõttu kasvajaid ja mitmeid loomahaigusi arstiti vana kuu ajal, vana kuu faasi ja kaduneljapäeva kokkusattumine tähendas tugevamat mõju tõrjutavale.

Kadul vabane kommetest ja inimestest

See päev on hea aeg toimetusteks, mis peaksid aitama vabaneda kõikvõimalikest halbadest harjumustest ja pahedest – suitsetamisest, liigsest alkoholitarbimisest. «Kaduneljapäeval on nii, et mida sa teed, kaotab väe ja võimu,» teatab rahvatarkus.

Sel päeval soovitatakse ka näiteks soovimatuid ninakarvu kitkuda (aga habe ja juuksed rahule jätta).

Kaduneljapäev sobivat ka igasuguste suhete ja olukordade lõpetamiseks, olgu see töö- või isiklik vahekord. Küll aga ei tasu abielluda, minna pikale reisile ega võtta ette olulisi äri- või majandusasju.

Kadul korista

Kaduneljapäeval oli perenaistel vanasti ikka käsil kraamimine – tolm ja soovimatud asjad olid määratud kahanema.

Päev sobivat ka võsa- ja umbrohutõrjeks – juurdekasv oli pidurdatud. Samas taimede istutamiseks olevat päev hea, kuna soodustavat juurekava arengut.

Vanakuu kalender

http://iidnetarkus.files.wordpress.com/2013/12/2014-kalender.pdf

Vaata kuu faase siit:

http://ilm.pri.ee/kuufaaside-kalender

http://www.vara.ee/ilm/kuu.php

http://www.astronoomia.ee/tahistaevas/kuu-faasid

Inglisekeelesed

http://lunaf.com/english/live-data/moon-phase/

Kuu loomine

Kuu loomine on suurepärane aeg uueks alguseks. Uued plaanid, uued tegevused, uued ettevõtmised. Sellel perioodil on avanemas mitmed uued võimalused, millest tasuks kinni haarata. Kuna see periood ei kesta pikalt, siis tuleks seda aega juba varakult planeerima hakata, et kuu loomise aega maksimaalselt oma huvides saaks ära kasutada. Oluline on kuu loomise ajal mitte niisama istuma jääda. Tuleb tegeleda kõige sellega, mis on oluline. Inimesed on sellel perioodil väga entusiastlikult meelestatud. Ka suhtlemine kujuneb edukaks, mistõttu tasuks võimaluse korral meeskonnatööle enam rõhku panna. See annaks veelgi enam võimalusi plaanide teostamiseks. Kuu loomise ajal tuleks usaldada oma sisetunnet, sest see võimaldaks kõige paremini tegeleda asjadega, mis tulevikku positiivselt mõjutaksid. Tühistele asjadele tähelepanu pööramine kuu loomise ajal pole mõttekas, kuna see viib lihtsalt headest võimalustest ilmajäämiseni ja energiavarude mõttetu raiskamiseni.

Noorkuu

Selle kuufaasi ajal tuleb leppida sellega, et kõik aeglustub, ka inimeste ettevõtmised. Entusiasm ei ole nii suur ning tegeletakse ainult nende küsimustega, mis tõesti on hädavajalikud. Seepärast tasuks sellel perioodil hoiduda suuremate plaanide elluviimisest, sest need ei kujune eriti edukateks. Samas on see kuufaas eriti hea aeg informatsiooni hankimiseks ja kokkuvõtete tegemiseks. Selles osas võivad avaneda ka mõningad unikaalsed võimalused, millest kindlasti tasuks kinni haarata. Ehkki paljudele võib tunduda, et see periood on täielik seisak, siis tegelikult asjad siiski nii hullud pole. Kui mingeid konkreetseid tulemusi sellel perioodil ei ole võimalik saavutada, siis mõttemaailm leiab lahendusi väga paljudele probleemidele ja takistustele. Seepärast tulekski seda kuufaasi perioodi kasutada faktide ja informatsiooni kogumiseks, lahenduste otsimiseks ja tulevikuplaanide tegemiseks.

Poolkuu (esimene veerand)

Poolkuu esimene veerand on arengu periood. Varem alustatud plaanide teostamisele tuleks täielikult keskenduda. Samas on inimeste jaoks olulisel kohal ka isiklik turvalisus, mistõttu püütakse seda suurendada. Suhtlemine on olulisel kohal, sest vajatakse enam teiste inimeste nõuandeid ja soovitusi, kuidas ühte või teist plaani kõige paremini ellu viia. Sisetunne töötab sellel perioodil tavalisest paremini, mistõttu tuleks seda kasutada oluliste otsuste langetamisel ja valikute tegemisel. Suurepäraselt töötab ka nö. kuues meel. Mõningad takistused on selle kuufaasi ajal kerged tekkima, mis eeldab mõningate sihtide ja plaanide ümbertegemist. Paljudel juhtudel aitab keerulisi olukordi vältida see, kui inimesed kriitilisema pilguga oma ootused üle vaataksid. Ehk on sihiks seatud asjad, mis pole hetkel jõukohased.

Kasvav kuu

Kasvav kuu võib kaasa tuua mitmesuguseid segadustundeid ja stressi. Inimestel on sellel perioodil vastavalt maailma ootustele raske tegutseda, mis tekitabki pingeid. Analüüsivõime kasutamine tuleks praegu kasuks. Tuleks kriitiliselt üle vaadata kõik need otsused, mis viimasel ajal on langetatud, sest ainult nii oleks võimalik asjad jälle toimima saada. Nendest plaanidest tuleks praegu kindlasti loobuda, mis enam ei tööta nii nagu oodatud oli. Kasvava kuu periood on hea aeg erinevate asjade organiseerimiseks. Kohanemisvõimel on kasvava kuu perioodil mängida oluline roll. Mida paremini muutuste tegemine ja kohanemine õnnestuvad, seda paremaks see periood kujuneb.

Täiskuu

Täiskuu aeg on endasse süvenemise aeg. Hea aeg selleks, et oma mõtete kallal enam töötada ja lahendusi otsida. Teiste inimeste antud nõuanded kuluvad praegu marjaks ära, kuna aitavad kergema vaevaga takistustele lahendusi otsida. Kõik asjad eeldavad objektiivset lähenemist, sest ainult nii on võimalik langetada otsuseid ja teha valikuid, mis edaspidist elu silmas pidades kõige paremini töötaksid. Täiskuu ergutab emotsioone, mistõttu võivad teiste inimeste väljaütlemised ja tegemised pingeid tekitada. Nendest tuleks aga üle olla ja keskenduda pigem iseenda tegemistele. Kui täiskuu periood toob kaasa pettumusi või tagasilööke, siis järgmise kuu loomise ajal tuleks alustada uuesti otsast peale, kasutades seejuures ära teisi meetodeid.

Kahanev kuu 

Kahaneva kuu aeg on suurepärane aeg elus kõikvõimalike muudatuste tegemiseks. Uuendused, arengud, muutused on peamised märksõnad, mis seda kuufaasi iseloomustavad. Kõikide asjaajamiste juures tuleb kasuks loovuse kasutamine, sest see tagab just sellised tulemused, millest saab hiljem pikka aega rõõmu tunda. Igaüks suudab praegu paremini mõista oma isiklikke vajadusi ja soove ning on seepärast valmis oluliste asjade nimel ka pingutama. Paljud inimesed võivad endale leida elus hoopis teistsuguse elustiili, millega nad siiani harjunud on. See kuufaas paneb inimesi enam teistelt abi otsima ja oma teadmisi suurendama. Ollakse julgemalt valmis teiste inimeste poole pöörduma, jagatakse oma muresid ning räägitakse tihtilugu ka sellistel teemadel, millest tavaliselt eriti rääkida ei julgeta. Varjatud teadused on praegu need, mille vastu ehk tavalisest enam huvi tuntakse. Inimesed ei kõhkle praegu oma oskusi ja teadmisi ka teistega jagamast.

Poolkuu

Poolkuu viimane veerand on saagikoristuse aeg. Tuleb viia lõpule kõik pooleliolevad kohustused ning seejärel korjata saak. Mõningal määral võib see kuufaas inimestele kujuneda keeruliseks ja pingeliseks, eriti kui on käsil palju pooleliolevaid kohustusi, mis kõik kiiresti lõpetamist vajaksid. See pole hea aeg uute plaanidega alustamiseks, kuna soovitud tulemuste saavutamine võib kujuneda keeruliseks. Samas on see hea aeg selleks, et mõtiskleda enam sellele, kuidas oma edaspidiseid tegemisi mõningal määral efektiivsemaks muuta. Selles osas on elluviidud projektid esile toonud kindlasti mitmeid nüansse. Vastutustunne on praegu oluline. Tuleb vältida olukordi, kus muututakse tormakaks oma plaanide teostamisel, sest praegu tehtud eksimused tuleb hiljem niikuinii ümber teha. Parem on praegu oma plaane iseseisvalt teostada, sest koostöö teiste inimestega võib hakata niigi vähest aega raiskama.Poolkuu

Vanakuu

Vanakuu on aeg puhkamiseks ja kokkuvõtete tegemiseks. Nüüd tuleks asuda energiavarusid täiendama, mis on ehk otsakorrale kulunud. Uute plaanide teostamisest tuleks hoiduda, võib ainult uutele plaanidele mõelda, kuigi ka seda oleks mõttekas vältida. See on aeg kui tuleks meeldivalt aega veeta, puhata, perekonnaga olla. Kõik see võimaldaks oma organismi paremini tasakaalu saada, et varsti jälle uus algus sihikule võtta. Vanakuu on aeg unistamiseks. See võimaldab mõttemaailma paremini tasakaalu saada. Spordiga tegelemine või looduses viibimine tuleks kasuks, kuna keha vajab ka praegu mõningast aktiivsust.

——–

Kaduneljapäeva loitsud

http://www.zbi.ee/satikad/putukad/folkloor/01/folk_06.htm

——–

http://www.calculatorcat.com/moon_phases/moon_phases.phtml

 

Lisa kommentaar »

Pihlakas on nõiapuu

IMG_4802Pihlahal on suur võim ja vägi sest pihlakas on nõiapuu. Pihlakamarjal on ka nõiamärk – viiskand ehk pentagrammid puu viljadel.

Pihakas on vahepuu, mis kaitseb väljaspoolt tuleva nõiduse vastu.  Samasugust kaitset võisid pakkuda ka vahepuud – tamm, kibuvits, kadakas. Pihlakas vast kõige enam.

Puu kasvamise vägi

Maja ümber istutatud pihlapuud võisid tõrjuda veel nõidust või lihtsalt naabrite pahasoovlikkust. Maja ümber istutatud pihlakad usuti kaitsvat maja isegi piksetabamuse eest.

Mõnel pool on lausa peljatud istutada pihlakaid eluhoonete lähedale. Setu pärimuse kohaselt usuti, et kui maja ligidal kasvav pihlakas saab inimese käsivarre jämeduseks, võib selle pere vanim liige surra.

Eks avaldu pihlaka vägi ka tema vähenõudlikkuses: kui kõnnite rannikul ja näete kivisel maaninal või laiul kasvamas puud, võite olla üsna kindel, et see on pihlakas. Lindudest kantuna kasvab ta mõnikord ka vanadel müüridel ja varemetel, koguni teise puu võras. Pihlakas läheb oma vähenõudlikkuses kasvama peaaegu igal pool, vaid vanemast peast vajab ta mõnevõrra rohkem valgust.

Pihelgat peetakse heaks abinõuks ka pahede ärahoidmiseks. Pikk pihelgas raiutakse maha, tuuakse tüvi ots ees koju, vinnutatakse kerisel, aetakse lõhki, ladvapoolsed oksad seotakse kokku, sidumiskohale tehakse 9 sõlme peale, aetakse karjalaskepäeval sealt vahelt loomad läbi, — siis ei hakka nõidus loomade peale (Pärnumaa). Ehk aetakse kari läbi värava vahele pandud pihelgase võru.

Amuletid ja tarbeesemed

Kui idanaabrid on valmistanud pihlakapuidust nii toidunõusid, mööblit kui ka muusikariistu, siis meil on piirdutud enamasti vaid kirvevarte, rehapulkade ja vankritelgedega. Tartumaa vanarahva uskumuse kohaselt ei tohigi pihlakast tarbeesemeid valmistada: see toovat õnnetust. Ja veel: kui mees läheb valel ajal (siis, kui puu on lehtes!) sae või kirvega pihlapuu kallale, ei pääsevat ta karistusest – haigusest, millest on raske lahti saada. Küll aga on pihlapuust valmistatud amulette ja kaitsvaid keesid, palutud teda appi salasoovide täitumiseks, loodetud tema abil tõrjuda kurje jõude ning kaetamist. Eestlased on ikka pidanud pihlakat pühaks puuks.

Tänapäeval soovitatakse kanda endaga pihlaoksakest ning sageli tehakse tema puidust amulette. Ent võrreldes vanu uskumusi tänapäevastega, saab selgeks, et ennevanasti ei seostatud pihlakat enesestmõistetavalt ainult heaga: temas oli vägi, mida võidi kasutada mitmeti.

Püssile tehakse pihelgane laad, — siis ei hakka paha sõna püssi peale.

UKU

Seostatakse omavahel ka Piksejumal Ukut ja pihlakat. Jumal Uku naiseks oli Rauni (vanad soome nõialaulud räägivad Põhjala emandast Raunast või Raanast). Selle nimega arvatakse aga ühenduses seisvat üht pihlaka rahvapärastest nimetustest.

Skandinaavias oli pihlakas äikesejumal Thori püha puu.

Ennustamine

Pihlakat palutud appi salasoovide täitmisel, teda kasutatud ka ennustamisel. Puu viljarohkuse ja õitsemise järgi ennustanud vanad eestlased põhiliselt ilma, viljasaaki, abiellumist ja õnnetusi. Enamasti ennustanud palju pihlaõisi ja -vilju halba ilma ning palju pulmi. Unenäos ilmunud pihlakas olnud üldiselt head enne.

Pihelgas kuulutab rahva arvamise järele tulevikkugi ette. Kevadel võetakse pihelgaoks, lõigatakse kolmeks ühepikkuseks tükiks, visatakse vette ja vaadatakse, missugune tükk kõige enne alla vajub; kui kõige peenem, on sel kevadel kõige parem varane külv, kui keskmine — keskmise-aegne külv, kui kõige jämedam, — hiline külv (Läänemaa).

Ohvripuu ja hiiepuu

Mõnelt poolt on teateid, et neiud ja naised ohverdanud pihlakatele, tehes nõnda panuse tervisele. Ohvripuuna pole pihlakas siiski sagedane. Küll aga on arvatud, et pihlakarohketel aastatel saavad vanatüdrukud mehele.

Pihlakas olnud küll püha puu, ometi ei olnud tegemist kõige sagedasema hiiepuuga. Ande toodud pihlakale aga küll. Nendeks olnud toitained, riidetükid, linad, rämps, aga ka hõbesõled ja isegi kohati isegi inimohvrid. Ohverdamine olnud tavaliselt haigusest võitu saamise eesmärgil, aga ka niisama hea õnne ligi meelitamiseks.

Räpinas oli vanasti kuulus hiiepihelgas. Selle juures käidi neljapäeva-õhtuti karjaloomade õnne pärast palumas, ühtlasi viidi sinna ohvreid, nagu punaseksvärvitud villaseid lõngu, linakolkmeid ja hõbesõlgi. Need ohvriannid pandi pihelga okstele, kuhu nad seni jäid kuni mädanesid või neid sealt keegi koristas.

Pihlaka küljest oksa murdmiseks tulnud puult selleks enne luba küsida, samuti ei tohtinud puu küljest sinna pandud ande ära võtta. Ka pihlapuu raiumise kohta on säilinud kindlad reeglid. Kõik see räägib meie esivanemate suurest austusest pihlapuu vastu.

Pihlaka marjad

Pihlakarohketele aastatele usutud järgnevat tulekahjusid ja sõda (veri).

Kui pihlakas kannab sügisel palju marju, saab palju tüdrukuid mehele ja aasta kujuneb perele viljarikkaks.

Mõjutaja

Pihlapuu olnud ühtlasi ka mõjutaja. Tema abil saanud nimelt erinevaid maagilise sisuga toiminguid (vihmapilvede murdmine, piimast usside kaotamine, nõidusest vabastamine jne) korda saata.

Ravimaagia

Pihlakas olnud tervistava toimega puu. Pihlapuust loodetud abi saada paljude haiguste ja hädade korral.

Pihlakast otsitud abi näiteks erinevate külmetus-, liigeste- ja veritsushaiguste, hüpertoonia ja atereskleroosi puhul. Seda puud kasutatud ka erinevatest nahahaigustest vabanemiseks. Ravimisel kasutud nii pihlaka õisi, vilju, koort kui ka lehti.

Pihlakas olnud ka üks koostisosa võimsast üheksavägise salvist, mis aidanud nõidade vastu, aga ravinud ka haavu.

Haigeid kohti hõõruti vastu puud või marju. Puu külge pandi riideräbal, millega oli eelnevalt hõõrutud haiget kohta, uskudes, et marju sööma tulnud linnud korjavad haiguse puudelt üles ja kannavad minema.

Pihelgat on uuema ajani palju tarvitatud pahede kõrvaldamiseks: kui vistrikke näol, hõõrutakse neid riidega, nii et nägu verine, minnakse siis metsa, puuritakse pihelgale auk sisse, pannakse hõõrumisriie auku, lüüakse augule pulk ette, — siis kaovad vistrikud (Vaivaru).

Tõrjemaagia

Rahvapärimuses on pihlakane kepp või vits sageli seotud tõrjemaagiaga.

Pihlakane karjakepp hoidvat hundid karjast eemal. Kepp tuli lõigata suure neljapäeva hommikul vara kohast, kus kolme mõisa piirid kokku jooksid. Pidemele lõigati viiskannad – nagu need olid pihlamarjadel.

Pihlakavitsa kasutati eriti selliste haiguste tõrjel, mille põhjustajaks peeti vaimolendeid – halltõbi, painaja (mis on teinekord rahvausundis ka kokku sulandunud), loomade painajad. Ent sellega ei tohtinud kunagi lüüa piimalehma – piim pidi kaduma.

Tean inimest, kes tõrjus pihlakase vitsaga oma korterist vaaraosipelgaid. Õpetus olnud järgmine: vits tuua volbriööl ning seista sellega vana kuu aegu toas nii, et kuu endale peale ei paistaks. Siis tuli leida mõni kuuvalgel kooserdav sipelgas ja saata ta pihlakavitsaga õrnalt lüües ära. Oli siis põhjuseks tõrjemaagia või midagi muud, kuid sipelgad olevat kadunud.

Tõrjemaagiline algupära oli ka pihlakaväravatel, millest lojused karjalaskepäeval läbi aeti – nii loodeti hoida karjaõnne. Mõnikord puges haige inimenegi läbi lõhkiaetud pihlakavitsa, mis pärast jälle kinni seoti. Kalavõrke on “puhastatud” neid läbi lõhkiaetud pihlakavitsa tõmmates.

Rahvausundis tuntakse nõidusvahendina veel pihlakast punni: kui panna salguke naise juukseid tareseina auku pihlakase punni taha, siis pidi naine kodus püsima. Niisamuti toimetati ka koeraga, kes kodunt ära kippus. Vistrike raviks pandi pihlakase punni taha riideräbal, millega oli eelnevalt vistrikke hõõrutud. Paiguti usuti, et pihlakase punni taha võib tark peita oma teadmised ja sõnad, et siis rahus surra.

Pihlakat on peetud ka varjajaks. Tema alla sai peitu pugeda katku ja koerakoonlaste eest. Ilmselt oli kujutlus koerakoonlastest tekkinud suuresti väikest kasvu mongolite rüüstesalkade järgi, kes pärast suuri sõjakäike veel pikka aega Euroopat, sealhulgas ka Eestit laastasid. Koerakoonlased ajanud inimesi taga lõhna järgi nagu koerad. Kuid toomingate ja pihlakate all ei suutnud nad inimese lõhna eristada – pihlakaõitel on vänge, lehkavat liha meenutav lõhn. Pihlaka alt ei olevat pagenud inimest leidnud isegi
katk…

Pihlakas lõikab niisama kui Kalevipoja mõõk. Hobuseks moondunud vanapaganale neiu röövimise puhul lööb Tõll pihelgase vitsaga kaela pihta hoobi, mis sedamaid hobuse pea kaelast lahutab ja hobuse keha kiviks, hookiviks moondab. Ühe teate järele raiub Kalevipoeg mõõgaga, teise teate järele pihelgase vitsaga Kaberla järve tühjaks joonud sortsi härja pea otsast ja härg moondub niisama kiviks kui hobune Saaremaal.

Ülepea esineb pihelgas ehk pihelgane vits mõõgana  kõigile kurivaimudele. Seda kardavad nad nagu tuld ja välku. Kipub kurivaim kallale, kõige parem abinõu pihelgase vitsaga vastu astuda.

Vaevab luupainaja, hall või kodukäija, lüüakse auk, kust ta sisse pääsenud, pihelgase punniga kinni, — vaevaja ei pääse enam hoonest välja, vaid peab oma tõsist nägu näitama.

Möllab tuulispask ja lüüakse teda pihelgase vitsaga, selgub varssi, missugune nõid tuulispasana kahju teeb.

Muidu tarvitavad aga ka nõiad kurjategemiseks palju pihelgat. Tahavad nad kellelegi saata lendvat kahju tegema, võtavad nad selleks; sagedasti pihelgased pulgad ja saadavad neid lendu.

Kaugematel soome sugu rahvastelgi, aga niisama venelastel esineb pihelgas kaitsjana kurivaimude vastu. Tšeremissid peksavad maja pihelgaokstega, et kurivaime eemale peletada.

* Kui sul on käes pihelgane kepp, siis ei hammusta sind uss ega ründa hunt.

* Kui kalur võtab merele kaasa pihlaoksa, siis kaitseb see teda tormis.

Täid, ussid

Täide puhul võetakse kaks pihelgast vitsa, tehakse teise latva auk, pannakse 9 täid sisse, teine vits latvapidi prundiks ja pistetakse nii kerisele, — siis kaovad täid (Vändra). Haiget hammast torgitakse pihelgase horgiga (Ambla).

Umbes niisama tehakse, kui piimal ussid sees: puuritakse pihelgasse auk, topitakse 9 ussi auku, suletakse augu suu ja visatakse põlevasse ahju (Tõstamaa).

Ussidegi kaotamiseks tarvitatakse pihelgast vitsa. Kuskil kippunud ussid tuppa. Mindud targa juurde abi otsima. Tark õpetanud: Peksa tuppa tulevat ussi nii valusasti kui last pekstakse ja ütle: Uss, vii teistele ussidele käsku, et nad ei tohi majasse tulla, — muidu saavad samasuguse nahatäie! Targa õpetuse järele tehes kadunud ussid.

Pihlakast

Sõna “pihlakas” ise on tõenäoliselt soome-ugri algkeelest pärit. Eesti keele murdes on sellel puul mitmeid nimekujusid.

 

Mõistatused

Pimedane pihlapuu, üle õue õitsepuu, lähen lookas üle maa, kätte keegi mind ei saa? Vikerkaar
Pikk vits pihlakane, üle välja toomingane? Vikerkaar.
Emand ehib mäe peal, punased pärlid kaelas? Pihlakas


Loe veel pihlakast

http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0003/pihlakas.html
http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0009/pihl.html
http://www2.archimedes.ee/noorteadlased/06_Poim.htm
http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0005/pihlakas.html

Bakalaureusetöö pihlakast – mõistatused
http://www.ut.ee/folk/library/BA_Klaus.pdf

http://et.wikisource.org/wiki/Eesti_vana_usk/IX._Puud_ja_taimed

Pihlaka raviretseptid

http://maaleht.delfi.ee/news/tarbija/retseptid/pihlakas-koduhaldjas-iidne-toidu-ja-ravimtaim.d?id=23959969
http://www.telegram.ee/toit-ja-tervis/pihlakas-suure-vaega-vaartuslik-ravimtaim#.UzFCwfl_sxM
http://www.rodoaed.ee/pihlakas-ravimtaimena-sugisene-vitamiinipomm/

Mida teha pihlakamarjaest

http://www.bioneer.ee/eluviis/tarbimine/aid-1644/Mida-kasulikku-saab-teha-pihlakamarjadega-

1 kommentaar »