Kuu Shamanka

Mõtisklusi elust siin ja sealpool piiri

HARILIK KULDVITS

&emdash; 16. juuli 2016
HARILIK KULDVITS (Solidago virgaurea) arnikas, meestepuna, Püha Peetruse kepp, venindhaigerohi, voolme rohi

Suvelõpul õitsev kuldvits kasvatab endale saleda kuni meetrikõrguse süstjate lehtedega varre, mille ladvas avaneb suur hulk väikesi säravkollaseid korvõisikuid.

Elupaigana eelistab see taim kuivasid niite, metsi, võsastikke, sihte ja raiesmikke. Aeg-ajalt kohtab teda ka teede ääres, kuid kindlasti mitte nii sageli kui näiteks põdrakanepit või raudrohtu.

Hariliku kuldvitsa teadusnimetus on Solidago virgaurea. Selle tõlge iseloomustab taime hästi: nime esimene pool tuleneb ladinakeelsest sõnast solido – tugevdama, teine aga tähendab kuldset vitsa, mida ta tõesti meenutab.

Kindlalt teada kõige varem ravis kuldvitsaga neerusid Prantsusmaal, Itaalias ja Hispaanias tegutsenud arst Arnold von Villanova (ca 1240–1311). Hiljem on taimega ravitud kogu Euroopas ka põiepõletikku ja muid kuseteedehaigusi, kroonilist katarri, kõhulahtisust, grippi, liigesepõletikku, eesnäärmepõletikku, praegu on ta toetav ravim antibiootikumide kõrval. Sobib hästi kurgu kuristamiseks angiini korral, suu loputamiseks suuvalge ehk soori korral ja kompressidena haavadele ning paisetele.

Kuldvits 057
Pärast 1773. aasta Bostoni teejoomist (tollivabalt sisse toodud Inglise teelaadungi merrepildumine Bostonis), kui Inglise valitsus sulges Bostoni sadama kaubandusele, hakkasid Ameerika kolonistid just kuldvitsateed jooma, nimetades seda vabaduse teeks.

Et ka vanad eestlased kuldvitsa raviomadustega kursis on olnud, seda tõestavad rahvapärased nimed, nagu umbvalurohi, venindhaigerohi ja voolmete rohi. Mitmel pool kutsuti kuldvitsa mets-arnikaks, kuna tema mõju oli hea nagu laialt tuntud ravimtaimel arnikal, mida aga Eestis looduslikult ei kasva.

Ravimiks kogutakse kuldvitsa ürti – ca 20 cm pikkust ladvaosa taime õitsemise algul. Lehtedest saab teha ka lihtsalt teed.

Kasutatakse kuldvitsa ürti (olen näinud, et ka varsi), mida kogutakse õitsemise alguses. Kuivatatakse kiiresti (et seemneid ei valmiks).

Harilikus kuldvitsas leiduvad saponiinid ergutavad neerude tööd ja suurendavad uriinieritust. Eeterlikud õlid, saponiinid, flavonoidid mõjutavad põletikke ennetavalt.

Mõruained ergutavad eesnäärmetalitust, parkained mõjuvad limaskestadele kootavalt ja rahustavalt, ärritust vähendavat, toonust tõstvalt ja vett väljutavat.

Ka kuulub harilikukuldvitsa ürt taimsete antiseptiliste ja infektsioonivastaste vahenditehulka, mida kasutatakse (krooniliste) neeru ja kuseteedeprobleemide puhul. Aitab põiekivide puhul ja soolepõletike korral. On ka põiepõletikku ennetav.

Lisaks on kuldvitsalt oksendamisvastast, köha ja astmavastast kui ka kõhulahtisust ja ekseemi vähendavat toimet jne. Lisaks peavalu puhul.

Kuldvitsa tõmmist kasutatakse ka angiini puhul kurgu kuristamiseks.

Kompressina haavade, haavandite ja paisete ravis.

Kasutatakse venituste, liigeste- ja lihasevalu puhul kompressina.

Tõmmist ei jääta lehtede peale seisma. Sammuti ei või teed pikemat aega järjest tarbida. NB! Suuremas koguses tarbituna võib põhjustada mürgistust.

PILDID

http://www.ohtuleht.ee/203846/korja-ja-kuivata-harilik-kuldvits
http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/kuldvits.htm
Mall Värva “Meie ravimtaimed”
Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: