Soomlaste unustatud rahvakalender

Pooleni…

Soomlastel olid eestlastega üsna samas kombed ja tavad, kahjuks nad on need unustanud… vanad pühad on lihtsalt 100% kristlikke pühadega üle lastud. Eestlane on ikka maarahvas.

Siin on kõik olulisemad soome tähtpäevad

https://fi.wikipedia.org/wiki/Suomen_pakanallinen_juhlaperinne

6.01. Loppiainen – Kolmekuningapäev, oma nime eesti kombestikus sellel polegi.

Eesti rahvakalendris tähistas see jõuluaja lõppu, olles ühtlasi jõuluaja viimane püha. Sel päeval eestlased tõid veel õlgi tuppa, sõid pühade aja toite ja täitsid muid jõulukombeid. Setumaal nimetati seda päeva veeristmine.

8.02-7.03 Laskiainen (soome maarahvapüha) – Eestis KIHLAKUD, vastlapäev, lihaheitepäev, pudrupäev Lõuna-Eestis, liupäev Kirde-Eestis

Liikuv püha, noorkuu teisipäev seitse nädalat enne MUNAEPÜHI, päev enne tuhkapäeva. Kihlakute esimene päev, liugupäev, on tavaliselt noore kuu teisipäeval ja sellele järgneb tuhkapäev.

Soomlastel on veel laskiais­sunnuntai ja kaks päeva hiljem laskiais­tiistai.

http://www.taivaannaula.org/2010/02/laskiainen/

Millegipärast soomlased (keda mina tunnen) ei mõista selle püha algupärast tähendust, aga kirikuriitused on seal paganlikus päevas jälle omal kohal 🙂 Tegemist Soomlaste väga tähtsa pühaga algupäraselt.

Eestlaste õiged ja vanad kombed siin:

http://ilm.ee/index.php?42359

Soomlastele siis ka infot soome kommetest

“Soome laskiainen seob palju põliseid tavasid, kuid ka uskumusi, nõidust, endeid jms. See on eeskätt naiste tegemistesse puutuv pyha. Kõik mis siis nimelt tehakse või tegemata jäetakse on seotud naiste tööde ja hoolega. Töökeeldude rikkumisele järgnes kevadel ja suvel loomade haigused ja õnnetused, ussihammustused, palju kärbseid, äikeseõnnetused, tormikahjustused. Keeldude järgimisele aga järgnes õnnistus.
Kõik kodused tööd lõpetati võimalikult varasel pealelõunal ja mindi segasauna. Kõnelda saunas ei tohtinud. Õhtust söödi võimalikult vara. Toit pidi olema rasvane. Keedeti seajalgu, herneid, ube, soojendati vorste ja jaotati viimane suvel tehtud juust. Toidulaud pidi kogu päeva olema rikkalikult kaetud, et toitu jätkuks samuti kogu aasta.
Naised riietusid valgesse ja kammisid juukseid ja hyydsid – pitkia pellavia – (pikka lina).
Pealelõunal läksid noored liugu laskma. Hyyti “pikka lina, suuri naereid” jms. Tydrukud liugusid lahtiste juustega.
Soome kihlakuid on peetud alati ilma eel- ja järelpäevata. Sellest isegi kõnekäänd, et lyhike nagu liugupäev”

http://www.horisont.ee/node/1368

Tuhkakeskiviikko – TUHKAPÄEV, vastlapäevale ehk lihaheitele järgnev kolmapäev, 40 päeva enne MUNADEPÜHI
http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-tuhkapaev.php

Pääsiäiset – lihavõtted kristlastel, maarahval MUNADEPÜHAD, KIIGEPÜHAD, KEVADPÜHAD- liikuvad pühad, algavad esimesel täiskuupühapäeval pärast kevadist pööripäeva. Eestlastel ja põhjamaades loeti kuu ja päikesekalendrit hoolega ja selle järgi seati kõik pühad ja pidustused juba tuhandeid aastaid enne kristlust.

17.03-23.04 Hiljainen viikko – VAIKNE NÄDAL

http://www.maavald.ee/maausk/maarahva-pyhad/liikuvad-pyhad/527-vaikne-nadal-1703-2304

17.03-20.04 Palmusunnuntai on virposunnuntai ehk URBEPÄEV (palmipuudepüha)

http://www.maavald.ee/uudised/uudised/pyhad/4860-pyhapaeval-on-urbepaev
http://www.maavald.ee/maausk/maarahva-pyhad/liikuvad-pyhad/528-urbepaev-1703-2004

Rootslastel on urbanipäev samuti linakülvipäevaks, märkides ühtlasi külviaja lõppu. Nii meie põhja- kui ka lõunanaabritel on urbanipäev populaarsem kui meil — soomlased arvestavad siitpeale suvesooja tulekut, päev on orientiiriks külvitöödel ning rukkiküpsemise aja määramisel; lätlaste traditsioon on seotud külviaegadega (oder, kaer, lina jt.).

Kiirastorstai – Suur Neljapäev (kristlik)

Suure neljapäevaga, millega meil seostub peamiselt varane ärkamine ja suurpuhastus, seostub Soomes omapärane kaitsetaig. Tõrviku otsas või kelgul koos terariistadega on veetud tõrvatuld ymber talu aia näiteks 2 korda päripäeva ja korra vastupäeva. Piiramistaiga on tehtud lehmakell kaelas, kirves käes, loitsides, suitsutades ja paljudel muudel viisidel.

Suur reede on Soomes nõidade ja nõidumise päralt. Karjanõidus olla veel 1940. aastatel olnud seal ysna tavaline.

Pitkäperjantai – Suur reede (kristlik)

Lankalauantai, hiljainen lauantai – vaikne laupäev (kristlik)

22-26.04 Pääsiäissunnuntai on eelkõige eestlastel MUNADEPÜHAD, KIIGEPÜHAD, KEVADPÜHAD siis värvitakse mune. (Paganlik)

http://www.maavald.ee/maausk/maarahva-pyhad/liikuvad-pyhad/526-munapyha-2203-2604
http://www.bioneer.ee/eluviis/kogukond/aid-289/RAHVAKALENDER%3A-1.mai-t%C3%A4hendab-volbrip%C3%A4eva-ja-maitulesid

1.05 Vappu (Kevadine ja suvise pööripäeva poole pealt), meil tuntu kui Volbripäev, Maipüha (Paganlik

https://fi.wikipedia.org/wiki/Vappu
https://et.wikipedia.org/wiki/Volbrip%C3%A4ev

23.04 Jüripäev ehk KARJALASKEPÄEV (otsin soome vastet) Helatorstail aeti ka karja.

HELA (soome maarahvapüha)

5.05-2.06 Helatorstai – Taevaminemispüha on ka MAAHINGUSE PÄEV tuntud ka RISTIPÄEV, mida on arvestatuna kevadpühadest 40. päeval ning langeb alati neljapäevale — siit nimetus: ristineljapäev.

Päeva seos kirikuga on olnud meil üsna väline ning pinnaline. Rahva hulgas tuntakse kokku kuni nelja ristipäeva, nimelt on suurele ristipäevale eelnevad neljapäevad veel tuule-, linnu- ja lehe- (heina-)ristipäev, mis võivad kanda ka 1., 2. või 3. ristipäeva nimetust.

Soomes on maarahva pühana täitsa arvestatav Helavalkeat ( Beltane tai Beltaine tuntud Iirlastel ja Celtidel, nüüd Inglismaal üldiselt) või KeväänTuloa

Helavalkeat eli toukovalkeat ovat aikaisemmin Suomessa pelloille ja muille avoimille paikoille sytytettyjä kokkoja helajuhlan eli toukojuhlan aikana. Muinaissuomalaiset polttivat helavalkeita pahojen henkien pois ajamiseksi. Juhlissa juotiin simaa ja tanssittiin. Karja on usein päästetty ensi kerran laitumelle ja ajettu tulien läpi sairauksien ehkäisemiseksi.Tapa tunnetaan Hämeestä, Satakunnasta ja Uudeltamaalta. Nykyisin tapaa on pidetty yllä esimerkiksi Kuusjoella, Kurussa, Nummi-Pusulassa ja muualla, usein kyläyhdistysten voimin

Soomes põletatakse suurel ristipäeval „hela tuld“, meil niisugust tuletegemist sel ajal ei tunta. Peale selle peetakse Ritvalas veel iseäralikku helkapidu, mis vist jäänus vanast ohvripidust. Niisugust pidu ei tunta mujalgi Soomes.

Ehk kunagi tulevikus on MAAHENGUS Eestis riigipyha. Kus siis mujal kui siin ja kes siis veel kui mitte meie peame au sees esivanemate tavasid ja olemise viisi. Kui meel on valmis, saab algust teha nyyd kohe. Võtaks õige aja maha ja peaks pyha koos maaga. Uskuge, meie järeltulijad tänavad meid iga päeva eest, mil me pole midagi tootnud ja tarbinud.

http://www.folklore.ee/erk/exhibits/show/ristipaevad

https://et.wikisource.org/wiki/Eesti_uuem_m%C3%BCtoloogia/Ristip%C3%A4ev

10.05 – 14.06 Helluntai ehk Nelipühad on SUVISTEPÜHAD, ka kasepühad.

Suvistepüha (koos ümbritsevate päevadega suvisted) on Eesti rahvakalendri ja maausu püha. Suviste on liikuv püha, jäädes igal aastal seitsmendale pühapäevale pärast munapüha. Ajaliselt langeb suviste kokku ristiusu nelipühadega.

http://www.maavald.ee/maausk/maarahva-pyhad/liikuvad-pyhad/524-suvisted-1005-1406

http://www.folklore.ee/erk/exhibits/show/suvisted

Helluntai suomalaisessa kansanperinteessä

Entisajan nuoriso lauloi, leikki ja tanssi helluntain aikaan. Parisuhdetta kesäksi etsivien parissa pidettiin otollisena, että heila löytyi helluntaihin mennessä. ”Jos ei ole heilaa helluntaina, ei ole koko kesänä.” Helluntaisunnuntaita edeltävänä lauantaina on Etelä- ja Lounais-Suomessa poltettu helavalkeita. Kuuluisin kansanperinteen kevätjuhla on Sääksmäen Ritvalan helkajuhla. Helkajuhlassa neidot kulkevat kylän teitä laulaen kalevalamittaisia lauluja, helkavirsiä.

Yksi juhlan osa oli helluntaisauna. Koivun lehdet ovat tulleet esiin ja uusilla vastoilla voi vihtoa. ”Helluntaina, lauantaina, uusi vihta vihdotaan.” Saunominen oli myös naimaonnen nostattamissauna, puhutaan lemmensaunasta eli neidiskylvyistä. Neito kylvetään ja lemmennostosanat kuuluivat: ”Nouse lempi liehumahan, kunnia kapuamahan.” Pohjoisessa naimattomat tytöt saattoivat sanoa: ”En joutunut joululle, enkä päässyt pääsiäiselle, vaan kyllä hellun helluntaille.” Voitiin myös kehaista: ”Heilani on kuin helluntai”.

Vanhassa suomalaisessa uskonnossa kyläyhteisö järjesti keväällä vakkajuhlat. Ukon vakat -nimistä juhlaa on voitu viettää arvioiden mukaan 25. toukokuuta.

Üsna sarnane jälle Eestlaste tavadele ka kommetele ..

73c581a67e5535fe851a381f423cfbee
Juhannus – jaanipäev ehk LEEDOPÄEV, pööripäevast päevakäänakuni…

(21.06)-23-24.06, soomlased loomulikult on selle väänanud laupäevale. nagu saaks leedopäeva muuta ? Sama hästi paneme aasta alguse laupäevale, lihtsalt selge suhtumine, see pole nii tähtis päev, kuna pole kirikupüha, siis võib olla laupäeval ka 🙂

Tõsine paganlik püha vähemalt täiel rinnal,  pikemat jutustust ei vaja.

http://www.kylauudis.ee/2011/06/21/kaes-on-aasta-korghetk/

13.7 Karhunpäivä (soome maarahvapüha) – Mareta- ehk KARUSEPÄEV, kesksuvepüha

http://ilm.ee/index.php?41794

https://fi.wikipedia.org/wiki/Karhunp%C3%A4iv%C3%A4

Soomes on päev kaotanud tähtsuse maarahvapühana, võimalik et siiski taas tähistatakse rohkem.

http://www.hiitola-foorumi.net/v3/ajastaika/show_event.php?id=71&size=small

http://noidankoto.blogspot.fi/2013/07/karhunpaiva.html

Peijaset – midagi karu või põdra tapmisega seotud Soomlaste rahvakalendripüha

https://fi.wikipedia.org/wiki/Peijaiset

http://www.karjalainen.fi/uutiset/uutis-alueet/maakunta/item/16622-elavaa-kansanperinnetta-ilomantsissa-kuvagalleria

25.7 Jaakopäev / Ukkosen päivä – JAAKAPÄEV (arvatakse, et vanasti oli Karustepäevaga sama püha)

http://www.maavald.ee/%20einakuu/1174-jaakapaev-2507#jaakapäevast

http://www.bioneer.ee/bioneer/kohalik/aid-11594/Jaakap%C3%A4evast-saab-heinaaeg-l%C3%A4bi

27.07 UnikeonpäiväSeitsmemagajapäev

Päev on saanud oma nime ülimalt tuntud kristlikult legendilt. Eesti rahvakalendris sel tähtpäeval viimastel sajanditel tähtsust pole olnud – on teada üksnes analoogial põhinev ilmaenne, et kui sel päeval sajab, siis sajab seitse päeva (nädalat) järjest. Huvitav nimi on hoidnud selle päeva tänini tähtpäevade loetelus, ometigi maausu kui rahvakalendris selle päeval suurt tähtsust pole.

https://et.wikipedia.org/wiki/Seitsmemagajap%C3%A4ev

31.10-6.11 Pyhäinpäivä – Pühakutepäev

1. novembril tähistatakse pühakutepäeva, mida meie rahvakalendris küll eriti ei tunta. Seda aga tuntakse Soomes: soomlaste kekri meenutab keldi päritolu halloween’i ja kristlikku lõikustänupüha. Sellega tähistatakse saagikoristuse lõppu ja üleminekut talvistele töödele. Soomes oli

kekri populaarne rahvapüha veel sajandi alguses.

Soomlaste kombestik meenutab väga meie hingedepäeva ning mardi- ja kadripäevatavasid: lahkunute haudadel süüdati küünlad ja käidi ümberriietunult talust tallu. Kui ristiusu levides vanad paganlikud kombed kõrvale tõrjuti, määras kirik ka oma tähtpäevad viljasaagi kiituseks ja lahkunute mälestamiseks. Selleks saigi novembri alguses peetav pühakutepäev.
Kõigi pühakute päeval mälestatakse kõiki märtereid. Püha tekkepõhjus pole täpselt teada. Küll aga on tõendeid, et õhtumaades tähistati pühakute päeva väga laialt juba IX sajandil.

Eesti rahvakalendris on seda päeva tähistatud eriti Eesti rannarootslaste asustatud piirkonnas. Luutsipäeva ööd peeti aasta kõige pikemaks ja Juliuse kalendri järgi see nii ka on. Sel päeval valmistati jõuluehteid. Hetkel on kasutusel aga gregoriuse kalender…

Luciapäev langes vana julianuse kalendri järgi kokku talvise pööripäevaga, mida tähistati sellena aastani 1753. Kuna tegemist oli aasta pikima ja pimedaima ööga (hiljem muutus 21.-22. detsember aasta pimedaimaks ööks, aga rahva mälus elas 13. detsember kuupäevana edasi), tapeti siga ja pidutseti öö läbi, et kurjade jõudude suhtes valvel olla.

Vanasti inimesed maskeerisid ennast luutsideks. Mehed panid selga naisteriided. Naised panid selga meesteriided. Luutsid käisid luutsinapäeval perest peresse. Nad kandsid kaasas vitsakimpu.

Luutsid uurisid, mida pererahvas teeb. Nad vaatasid, kas kodu on korras ja kas inimesed teevad ettevalmistusi jõuludeks. Luutsid karistasid vitsaga laisku inimesi. Luutsinapäeva tegevustel oli vanasti kindel tähendus. Inimesed uskusid, et teatud tegevustega saab nõiduda eemale kurjad vaimud. Näiteks panid inimesed luutsinapäeval heinte sisse rauast eseme. Selle tegevusega lootsid inimesed,et siis ei lähe hein riknema ja loomad söövad seda hea meelega.

Soomes on Lucian tuntud kui ka Valotar.

http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-luutsipaev.php

https://pohjalast.wordpress.com/2010/12/13/luciapaev/

1.01 Uudenvuodenpäivä – Uue aasta päev

2.01 Nääripeäv

http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-naaripaev.php

18.01 ja 24.10 Rukouspäivä – neile päevadele ei lange Eestis mitte ükski oluline päev. Ma pole veel sisusse eriti süvenenud, kas algupäraselt Soomes midagi muud ka oli…

https://fi.wikipedia.org/wiki/Rukousp%C3%A4iv%C3%A4

Pokkouhri

https://fi.wikipedia.org/wiki/Pokkouhri

Vakkajuhlat

https://fi.wikipedia.org/wiki/Vakkajuhlat

Viattomien lasten päivä – Süütalaste päev – kristlik püha

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

Blog at WordPress.com.

Up ↑

%d bloggers like this: