Hing ja vaim (vana tekst)

Panen siia ka ühe oma vanema teksti. Alg tekst 7-8 a tagasi ja siis aasta tagasi umbes kirjutasin kokku. Nüüd palju uusi ideid loomulikult, palju asju olen juurde õppinud ja enda jaoks ümber mõtestanud. Eks me õpi iga päev midagi uut, jäigad ideed on vaid arengut pärsivad tegurid, pole mõtet hoida kinni õpitust vaid õppida iga päev midagi uut..et areneda… Parandan seda veidi ja lisan nurksulgudesse niiöeldi parandusi. Kaldkriipsude vahele panen teksti, milles ma väga kindel enam pole.

***

Kui inimene sünnib, siis saab ta füüsilise keha, et läbi selle kogeda maailma ja õppida selles elamist läbi füüsilise aspekti. Sündida võib palju kordi siia või mujale maailmadesse [iga järgnev sünd eeldab, et teadvuse tase on kõrgem]

Hing

Hing on inimese erinevad osad (hingeosad), ülesanded elus, mida arendada ja kogeda, et edasi minna, hing annab ülesande eluks. Hing on selleks, et koguda infot, seda töödelda ning salvestada eluajal. Hing ei kao, kui inimene füüsiliselt sureb, vaid saab üheks kõiksusega, energiaga, mis meid ümbritseb.

Hing on ka tunnetuslik pool. Kui hing on tervik, on inimene tugev ja suudab käia kindlalt oma rada, ilma et pidevalt sealt kõrvale astuks või komistaks. Arenenuma hingega inimene suudab mõista enamerinevad aspekte ja näha probleeme erinevate nurkade alt. Mida vähem arenenud hing, seda vähem saab ta asjadest aru, [võtab kõike pinnapealsemalt ja ei süüvi elu filosoofilistesse keerdkäikudesse, peab kõike tõeks mida n. poliitikud räägivad, ei näe sõnade taha].

Inimesel on ka osahinged, näiteks kui inimesel on halvatud, siis osahinged on lahkunud kehast, kui halvatusest saab inimene terveks, siis osahinged tulevad tagasi.

/Pärishing on seotud pea ja südamega. Küüntel ja juustel on tugevad osahinged, need ei jäta keha ka tükkaega pärast surma maha. /Läbi juuste sai ka hinge kinni hoida, et see ei lahkuks või tagasi kutsuda Tollese ilma. Haige inimene ei tohtivad ka juuksed pesta, sest siis võib kaitsehinge mahapesta.

Vaim

Vaim aga saab inimeselt elujooksul kätte info ja kannab seda läbi elude edasi [Ühesõnaga elukogemused salvestab emotsioonidevabaks informatsiooniks, puhtalt oskuste tasemel].

Vaim määrab ära inimese taseme, võimed jne. See oleneb eelmistes eludes kogetud, õpitud ja omastatud kogemustest. Vaim teostab kas karma võlgu või saab tasu [Karma võlg on see, kui looduseadusid on rikutud, ja puugina elatud]. Läbi vaimu me teostame oma karmat.

Vaim on miski, mis ei sure kunagi, see on nagu meie miski osa, mis teab kõike [Hing kui ego siiski muutub kõiksusega taas üheks, isik, kui EGO ei eksisteeri enam, infot kannab edasi Vaimus ehk alges ].

Kahjuks ei saa paljud inimesed oma vaimuga ühendust eluajal  [Vaim on TEADVUS, ka üli- kui alateadvus], ent ta on olemas.

Vaimu võib tunnetada, kui oled teatud arenguastmel. Vaim on infokogum, seal on talletatud sinu eelmiste elude lahendused, kogemused, tundmused.

Vaimutugevus võiks kajastuda füüsilisel tasandil tahtejõus [me mõisame, me teame], /hing füüsilisel tasandil näitab inimese mõistmist [me tunneme ja tajume]./

Kui inimene sureb (füüsiline keha) siis hing sureb [surema on vale sõna, lihtsalt läheb ühisteadvusesse tagasi puhkama, tuleb tagasi sünnihetkel, et sündida uue isikuna], ent pärandab oma teadmised vaimule, mis on surematu.

Vastavalt uute teadmiste ja kogemuste hulgale on vaimul ettenähtud aeg selle teadmise läbitöötlemiseks. /Mida kauem seda aega antakse, seda valgustatum on vaimu projektsioon (hinge näol) järgmises elus./

Hingeosad

Hingeosad on erinevad ülesanded, mida inimene eluajalt endale seab ja kogeb. /Kui inimesel on jäänud mõned elutööd poolikuks siis need hingeosad võivad jääda siia tasandile hulkuma. /

Mõned hingeosad jätavad siia Ilma kinni, et tasuda näiteks ülekohtu eest, /või on siin õpetamiseks-aitamiseks. Selleks, et kinni jääda, on vaja teha riituslik enesetapp. Siis muutuvad nad libanditeks ja asuvad kas kohtades kinni või on mõnes asjas kinni. /

Manala/Toonela

Või kui inimene sureb, peaks vaim liikuma edasi teispoolsusesse, tihti aga on jäänud kinni siia reaalsusesse või reaalsute vahele. Näiteks Vigala Sass räägib, et seni kui inimese keha pole lagunenud, ei saa ta lahkuda Toonelasee [ega saa sündida ümber, On manalas].

Sellepärast tajuvad mõned inimesed, et selleks, et edasi liikuda (uuesti sündida), peab ta surnud keha põletama [Nii nagu seda lasi teha Vigala Sass].

On isegi oht, et inimese hing jääb igavesti kinni või laguneb. [tihti jääb hing aga egregori kinni]

Mõningate uskumuste kohaselt ka võib minna manalasse ja sinna kinni jääda. Toonela on vist 0-reaalsus, kus vaim töötleb ümber kogemusi ja valmistub vastavalt karmale taassünniks. Kontide allesjätmine hoiab surnute hinge kinni Selles ilmas, paljude nõidade konte hoiti alles, neist võisid saada kaitsehinged või saadi nende väge nii veel pärast nende surma kasutada.

Kus siis surnu hing asub ?

(tsitaat) Meie kultuuris on ta kas Surnute Ilmas Toonelas (Tolles Ilmas, Virmaliste maal), Manalas kinni (manatud) või korpuses kahes (kolmes) kohas; veres – kui veri ära läks, läks ka hing (hingus); rinnus, südames – kui süda ei töötanud, ei olnud teda kuulda, oli surm;  peas – kui pea otsast ära löödi, oli surm või kui seoti kael kinni, et hing ei saanud korpuses osahingede juures käia, läksid kõik kehaosad, mis olid kinniseotud halvaks, seega osahinged (partsiaalhinged) allusid pea hingele. Kuna esivanematel oli arusaam, et hingust sai panna kergelt asjadesse, et ta sai minna libasse, unes käia või viiratusena olla, siis oli tal võimalik minna ükskõik kuhu ja ennast siduda uue korpusega, kas mõne puu, lille, looma, koha, kivi või relvaga, asjaga. Selline oli estide arusaam hingest: hing vahetab korpusi ja elab edasi. Ega surma ei olnud.

2000 aastat tagasi maeti halbu nõidasid, et need Tollesse ilma kaasa ei tuleks, kivikalmetesse, spiraali sisse, ringi sisse, kivisängi kerasse, et ei saaks välja tulla. Niikaua kui keha oli terve, kondid koos, arvati inimesel olevat sidemes Selle Ilmaga, sellepärast ka kunstlikult pahade nõidade, – inimeste „kinnipidamine“ maa all = Manalas. Haua võidi panna ka väekaid, häid nõidasid, sest Tolles ilmas on kõik vastupidi – kes Selles Ilmas hea, see seal halb.

Aga kummitustena nähakse irdhingesid, kes kehast oli irdunud või varihing, kellel varju ei olnud ja kes kui vari tasahilju kadus kui teda kohati.

Anorgaanilised olendid

Mõned energiakogumid, mida inimesed näevad on ka anorgaanilised olendi, /ehk planeedi hingeosad/, aga see teine jutt.

Kirjutasin seekord natuke hingest, vaimust. Inimesel on loomulikult palju aspekte, mida tajuda. Kasvõi erinevad aurakihid, tajupunkt, aktiivpunkt, kookon jne.

Kiriku analüüs

Tsiteerin  http://www.teek.ee/index.php/teemad/11-piibel/402-vaim-hing-ja-ihu-soltuvad-uksteisest

Inimese vaim on see osa, mille kaudu me suhtleme Jumalaga. Ainult vaimu kaudu oleme võimelised teda tunnetama ja kummardama. Jumal elab meie vaimus, “mina” elab hinges ja meie eneseteadvuslik tunnetus elab ihus.

Vaimus kogeb indiviid end elavana ja tunnetuse objektina, olles samal ajal ka avatud olemasolu kõiksuse poole. Inimvaimu piiratus johtub tema paratamatust seotusest “teistega”, vajadusest arvestada hinge ja ihuga. Mõtlemise, tunnetamise ja tahte valdkonnas vajab vaim ihu ja hing tuge.

Ülaltoodud Piibli kirjakoht asetab vaimu esikohale, ihu aga viimasele.

“Intuitsioon on seesmine vaist, mis on täiesti vastupidine füüsilisele ja hingelisele tunnetamisele. Intuitsioon on otsene taju, mis ei sõltu välistest mõjutustest. See tunnetuslik teadmine, mille me saame vahetult mõistuse, emotsioonide või tahte kaudu, tuleb intuitiivselt. Jumala ilmutused ja kogu Püha Vaimu tegevus on inimesele ära tuntavad intuitsiooni kaudu. Sellepärast peab usklik tähelepanelikult kuulatama oma südametunnistust ja intuitsiooni.” (Watchman Nee).

Kristlased panevad keskmesse vaid ainujumala, mina aga taassünni, kogemused ja äratundmine tuleb pigem eelmiste elude tarkusest, sest intuitsioon EI OLE selle elule rajatud teadmine…

Hingel pole ühendust teiste elude teadmistega [Vaimul läbi teadvuse küll, alateadvuse], samas mina, EGO on HING, me ei saa aga vaimuteadmistele otsest ligipääsu…

/tsiteerin/ Peale vaimu, mille kaudu inimene võib suhelda Jumalaga, on tal ka hing, s.o inimese enesetunnetus. Hinge abil tunnetab ta oma olemasolu, sest hing on isiksuse asukoht. Tema juurde kuuluvad need elemendid, mis määravad inimese identiteedi ja teevad ta inimeseks. Mõistus, mõtted, ideaalid, armastus, emotsioonid, otsustused, võime eraldada ja valida – see kõik moodustab hinge mitmesuguse tegevussfääri. Piibel nimetab inimest sageli “hingeks.” Inimese kolm peamist võimet – tahe, mõistus ja tunded moodustavad tema isiksuse.

Hinge abil tõesti tunnetab enda olemasolu. läbi terve hinge aga saab inimene ühenduse oma TEADVUSE ehk VAIMUGA. EGO, mida paljud religioonid teadlikult maha suruva ja mida ka New Age omajagu nüpeldab, on tõesti meie ENESETUNNETUS. Meie Hing teeb meid inimeseks, see kes MEIE oleme ! Mõistus kui sellise nimetaks ma pigem Vaimu aspektiks, ideaalid on aga üldse ühiskonna normid. Meie tunded ehk emotsioonid, nagu armastus, viha jne on tõesti puhtad hinge aspektid. Samas siiski inimesel on palju rohkem kui kolm tahku, kui tahe, mõistus ja tunded 🙂

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

Create a free website or blog at WordPress.com.

Up ↑

%d bloggers like this: