Kuu Shamanka

Mõtisklusi elust siin ja sealpool piiri

Kodu energeetiline puhastamine, erinevad teemad viidetena

b8f53bd49f164a6bb1171e54e0e8ed74Kaitsemaagia, energeetiline puhastamine, surnutega jändamine, folkloor, kristlus jne teemad on inimestel peas tekitanud tohutu tohuvapohu, kuna vale informatsiooni on kuhjunud netiavarustesse meeletult, segu kristlikust maagiast, New Age’ist ja muust fantaasiast leiab hulgim, mis levib kohati kulutulena. Hirmutamine, kartmine, needused, õnnetused on vaid programmid, mida me ise endlale teadmatusega kaela tõmbame. Saame siis teadlikuks ja lõpetame selle jama, et süüdistame oma hädades kõiki teisi enda ümber ja usume igat sõna, mis kuuleme.

Loodus on hingestatud, surnud ajavad meie ümber omi asju. Selle asemel et nurgas väriseda, parem MÕISTKE ! Seletage endale lahti, saage teadlikuks ja teie ees on maailma uksed avatud.

Kodu energeetilisest puhastamisest olen eelnevalt kirjutanud:

Kodu energeetiline puhastamine

Kodu energeetiline puhastamine taimedega

Kodu energeetiline puhastamine-mida mitte teha

Lisaks taimemaagiast taimede rubriigi all.

Lisa kommentaar »

Tervis loodusest

Kui sügis koputab uksele, hakkavad külmetushaigused uksele koputama. Lugesin nüüd artiklit looduslikust tervisepommist ja mõtlesin, et jagan ka oma vana tarkust. Kui ikka gripp juba jalust maha niitnud, siis võib ka endale kiire ravimi kokku segada, mina olen lisanud veel sibulat ja küüslauku, aga selline segu tuleb ruttu ära tarbida, kuna sibul ise kaua ei seisa, seega tuleb teha väiksem annus korraga, kes kannatab võib süüa koos tükkidega, kes ei (lapsed tavaliselt ei armasta sibulat), saab sibulad tükid ka nälja kurnata aga siis oleks parem sibulas eelnevalt võimalikult palju mahla välja pigistada ja küüslauk pressida hästi peenikeses. Lisa saab veel näiteks greipi või apelsini, mis mahendab maitset. Ja haigena ma võtsin seda julgelt rohkem kui 3 sl, just nii palju kui isu ja jaksu.

Kui teha ingver-mesi-sidrun vaid, siis saab lisada ka näiteks mustikaid, ja julgelt tarbida nii mitu lusikat, kui mahub.

Lisa kommentaar »

Teeme ise kreemi

Pikemat aega ikka plaanis ise kreeme teha, kevadel sai plaane tehtud ja suvel nüüd igast vajalikku kraami kokku ostetud/korjatud, mida siis pika ja pimeda talve aegu peale määrida. Suvel olen ma kergema vastupanu teed läinud, ja nahale otse õli ja aaloegeeli määrinud, üks niisutab ja teine jahutab, umbes pooleks. Väga hästi sobib suvel porgandiõli, mis annab ka natuke jumet nahale.

Lisan siia mõned netis leitud õpetused, et siis kui “keetmiseks” läheb, pole vaja uuesti otsima hakata.

Lisan õpetused nii, et esimestes on rohkem vett, viimastes aga rohkem õlisid.

Väga huvitav eestikeele õpetus
http://eestinaine.ohtuleht.ee/608454/tee-ise-kreemi

1 tl saialilleõisi
1 tl peterselli
150 ml destilleeritud (korralikult läbi keedetud) vett
50 ml oliiviõli
1 tl mett
1 sl mesilasvaha
mõned tilgad aroomiõli

ÕPETUS 2 
Tundub suvisem kehakreem, kuna siin on palju vett.

– 2/3 tassi (150 ml) – Kolmveerand tassi vabalt valitud puhast õli (soovitatavalt magusa mandli õli, mis imendub hästi naha sisse ja ei jäta seda rasuseks)
– Kaks supilusikatäit mesilasvaha (u 25 ml)  (NB! Kui oled mee või mesilasvaha vastu allergiline, siis ei soovita mesilasvaha kasutada.)
– 1 tass (200 ml) -Üks tass puhast vett (või ka riisi- või roosivett)
– 30 tilka eeterlikku õli

ÕPETUS 1 ( 5 komponenti)

– 100 ml baasõli, magusa mandli õli (ei jäta nahka rasvaseks aga imendub aeglasemalt), jojobaõli, oliivõli külmpressitud õli, viinamarjaseemneõli või ohakaõli.
– 25 g mesilasvaha ehk emulgaator
– 50 ml destilleeritud vett, mõnda lillevett või meelepärast taimeteed (siin läheb põnevaks)
– 1 tl eeterlikku õli (näiteks lavendel, ylang-ylang või bergamot). Lavendel on üks parimaid, kuna lõhnab hästi ja mõjub taastavalt kõikidele nahatüüpidele. NB! väldi aroomiõlisid, sest need on sünteetilised.
– 1 vitamiin E kapsel (soovi korral)

Väga toitev öökreem 50% õlisid / 25% vett / 25% mesilasvaha

– 100 ml  – 50 ml õli ja 50 ml “rasva” (33%)
– 50 ml vett (Niisutavates kreemides moodustab vesialus üle 80 protsendi koostisest. )
– 50 ml mesilasvaha
http://www.looduspere.ee

ÕPETUS 3 (kolm komponenti) ilma veeta /  65% õlisid / 35% mesilasvaha

Ei ole vett, arvatavasti sobiv talviseks kasutamiseks, ja hea öine toitev kreem

1 osa kõva taimset rasva (nt kookosrasv, sheavõi vms),
1 osa taimeõli (nt magusmandli- või aprikoosiseemneõli).
1 osa mesilasvaha,

• Sulata kõik ained paksu põhjaga potis. Lõpuks lisa eeterlik õli vastavalt oma soovile.

Niisutavates kreemides moodustab vesialus üle 80 protsendi koostisest.

Ingliskeelsed õpetused ilma mesilasvahata
http://www.littlemissdexterous.com

Tundub huvitav kehakreem, mesilasvahaga. Väga põhjalik õpetus !
https://putthelimeinthecoconutblog.wordpress.com

Kreem jalgadele
http://sweetsimpleliving.com

ALUS e BAAS Õlid

Taimeõlisid saadakse puu-, köögi- ja teraviljadest, pähklitest ning seemnetest. Neid kasutatakse rahustava, niisutava ja määriva omaduse pärast nii juustes kui nahal. Taimeõlisid nimetatakse baas- ehk alusõlideks, sest neid lahjendatakse eeterlikke õlisid ja ravimtaimede lisamisega luuakse ravimtaimeõlisid. Taimeõli võib kasutada eraldi rahustava ja toitva toimepärast masseerimiseks. Veenduge, et kasutate puhast ja orgaanilist õli, mille sildile on kirjutatud „puhas külmpressitud“.

Populaarsed baasõlid on avokaado-, jojoba- ja mandliõli. Õli peaks hästi nahka imenduma, jätmata nahka rasvaseks. Kuivale nahale sobivad hästi avokaadoõli (hea ka tundlikule ja küpsele nahale), seesamiseemneõli (toimib naturaalse UV-kaitsena) ja maapähkliõli. Kergemad on jojoba- ja greibiseemneõli. Vitamiini- ja mineraalainerikas nisuiduõli sobib kõigile nahatüüpidele. Head toitvad omadused on ka porgandi- ja astelpajuõlil.

“Rasvades” sheavõi või kookosrasv.

Rafineerimata shea või – aktveerib naha talitlusi, kaitseb, niisutab ja elavdab nahka. Sobib põletikke leevendavana eriti kuivale ja probleemsele nahale. Oluline komponent kreemides !

Mandliõli on väga rikas E-vitamiini, kaltsiumi ning magneesiumi poolest. Ta on tuntud kui “iluõli”, kaitseb nahka vananemise eest, tugevdab juukseid, annab juustele ilusa läike ning kaitseb juuste väljalangemise eest. Mandliõli on oluline nahale, kehale ja samuti juuksehoolduses.
Juustehooldus Mandliõlil on mitmeid tervise ja ilu kasutegureid. Mandliõli on imeline looduslik hooldus kuivadele või kahjustatud juustele. Kandes mandliõli juustesse, pakub ta sügavhooldust ja niisutust kuivadele lokkidele, annab läiget tuhmidele juustele, muudab juuksed tugevamaks ning ennetab ka juuste väljalangemist. Näiteks kasutati vanas Egiptuses mandliõli juuste kasvu tõhustajana. Soovitav oleks kanda mandliõli niisketesse juustesse, see aitab õlil paremini imenduda. Doseerige õli peopesale ja hõõruge peopesas, lisage juustesse ja hoidke juustes 15-30 minutit, võimalusel võiks olla peakatteks vannimüts. Loputage õli juustest sooja vee ja mahešampooniga, Juhul kui mandliõli eemaldamisega juustest on probleeme, siis soovitame lisada vette natuke värsket sidrunimahla. Juustehooldust soovitame teha 1 kord nädalas.
Mandliõli kehahoolduses Mandliõli on tuntud looduslik lahendus hooldamaks kuiva ja vananevat nahka. Mandli õli sisaldab B1, A, B6 ja B2 vitamiine. Mandliõli kasutus nahahoolduses sobib kuivale, lõhenevale, vananevale ja päikesepõlenud nahale ning sobib ka noorele nahale, säilitamaks noorusliku naha tekstuuri. Mandliõli võib kanda kõikidele kehapiirkondadele, kuid eriti tõhus on mandliõli näo, küünarnuki, põlvede, õlgade ja jalgade piirkonnas.
Soovitame nahka koorida loofa või muu kooriva kehasvammiga (jalgade piirkonnas pimsi kiviga), kuivatage nahk rätikuga tupsutades, mitte hõõrudes. Doseerige mandliõli soovitud piirkonda, tilgutades peopesale paar tilka ja seejärel masseerides nahale. Korrake tegevust, kuid ärge lisage peopesale rohkem kui paar tilka korraga (mandliõli imendub nahka masseerides ja rohkem peopesale valades võib nahk jääda liiga õline). Peale mandli õli imendumist oodake natuke ja siis võite lisada soovikorral muid kreeme.

Kookosravs e kookosõli on taimeõli (hind u 6.60€ 60ml)
Kookoseõli on imeline loodusand, mis sobib suurepäraselt nii naha kui juuste hooldamiseks. See sisaldab rohkelt esmaseid rasvhappeid, vitamiine ning naturaalseid põletiku- ja mikroobivastaseid aineid.
Kookoseõli sisaldab lauriin- ja kaprüülhapet, millel mõlemal on antimikroobsed omadused. Need aitavad hoiduda juuste välja langemise eest. Kookoseõlis sisaldub ka vitamiin- E, mis on ülitähtis vitamiin nii nahale kui ka juustele. See hoiab naha terve ja juuksed pehme ning säravana. Kookoseõli on väga stabiilne, olles võimeline hoidma niiskust pikalt kinni. Kandes õli juustele hoiab kookoseõli juuksed pikalt pehme ja niisutatuna.
Kookoseõli ravib kahjustunud juuksestruktuuri. Õli pehmendab ja niisutab nii juust kui peanahka ning muudab juuksed elastsemaks ning läikivaks. Kookoseõli aitab ka ravida peanaha probleeme, nagu kõõm, proriaas jne

Avokaadoõli on taimeõli (hind u 5.69€ 100ml)
Avokaadoõli näol on tegemist ühe vanima kosmeetilise õliga maailmas. Arizonas ja Mehhikos kasutasid hõimude naised seda kui „ilu õli“.
Avokaadoõli valmistatakse avokaado kuivataud viljadest ning sellel on pikantne pähklit meenutav lõhn. Õli on rikas vitamiinide A, B ja D poolest.
Õli läbib hästi sügavaid nahakihte noorendades nõnda kuiva, veevaest ning lõtvunud nahka. Sobib eriti hästi kuivale ja normaalsele nahale niisutajana. Võib kasutada puhtal kujul või lahjendatuna teiste baasõlidega ja ka koos eeterlike õlidega. Eriti sobilik küpse naha hooldamiseks.
Sobib kasutada ka juuksehoolduses, kuna sügavniisutab juukseid ning äratab ellu stressis ning kuivad juuksed.
Kasutamine
• näohoolduses kortsudevastase vahendina- kanda õli näiteks silmaalustele ja kaelale, et elustada lõtvunud nahka;
• massaažiõlina kuiva või normaalse naha korral. Soovi kooral võib 15 milliliitri avokaadoõli hulka segada ka 6-9 tilka eeterlikku õli;
• kehaõlina- peale vanni või duši masseerida õli üle kogu keha;
• juuksehoolduseks kanda õli juustesse, lasta toimida umbes 30 minutit ning seejärel pesta õli välja. Tulemuseks on läikivad ja paksemd juuksed. Maski teha 1-2 korda nädalas ning tulemused ei lase ennast kaua oodata.

Jojobaõli on taimeõli (hind u 5.69€ 50ml)
Tegu on hoopiski vedela vahaga, mis madalamal temperaatuuril hangub. Õli saadakse Arizonas ja Mehhikos kasvavast põõsast.
Jojobaõli on näohoolduses hinnatuim puhastest õlides. Seda on isegi nimetatud „valgeks kullaks“. Õli ise on nii puhas, et see ei vaja mingit keemilist puhastamist. Õli on hea imendumisvõimega, oma koostiselt väga sarnane naha enda rasule, ning sellele õlile ei ole vastast.
Jojobaõli on kasulik nii kuiva kui ka rasuse naha korral. Aknele kalduva naha korral aitab eemaldada liigset rasu. Jojoba on suurepärane pehmendaja ja niisutaja ning sobib eriti hästi peanahale ja juustele, sest sarnaneb peanaha alt immitseva loomuliku rasuga.
Kasutamine
• rasuse naha ja vistrike korral- normaliseerib naha funktsioone, eemaldab liigse rasu ja tasakaalustab nahka;
• juuksehoolduseks teha õliga maske kandes puhas õli juustele ning lastes mõjuda 30 minutit- õlis sisalduv vaha katab, kaitseb ja uuendab hapraid ja värvitud juukseid ning juukseotsi muutes need jõulisemaks ja läikivamaks, aitab kuiva peanaha korral;
• silmameigi ja jumestuskreemi eemaldamiseks näolt ning näonaha toitmiseks;
• näonaha hoolduseks- toimib antioksüdandina ning takistab enneaegset vananemist;
• jojobaõli on naturaalne päikesefaktor SP3-4, seda võib kasutada ideaalselt päevitusõlina;
• hooldab nahka raseduse ajal ja pärast rasedus, aitab ennetada venitusarmide teket;
• sobib kasutada ka lastel;
• küüneõlina- kanna õli ööseks küüntele ja küünenahkadele või niisuta päeva jooksul küüsi õliga;
• kasutades koos eeterlike õlidega asendab jojobaõli ükskõik millist ülikallist kreemi;
• massaažiks, segades 10% jojobaõli mõne muu baasõli sisse. Soovi korral võib lisada 6-9 tilka eeterlikku õli.

Argaaniõli või argaaniaõli

Takjajuureõli (hind u 2.95€ 150ml)
Takjas on kootava toimega ja reguleerib rasu teket. See taim on bakterivastane, antiseptiline ning aitab kõõma puhul. Juurest ja maapealsest osast valmistatud mineraalainerikas ning ergutav õliekstrakt rahustab nahka ja soodustab juuksekasvu.

Kasutatakse juuste väljalangemise ja kõõma korral, parandab juuste struktuuri.

Oliiviõli pehmendab ja niisutab nahka, põletikuvastane –
on taimeõli (hind al 4€, leiate tavalistest toidupoodidest)
Jahutav õli, mida saadakse õlipuu viljadest, on valgu-, mineraalaine-ja vitamiinirikas ning muudab juuksed mitterasvaselt niiskeks ja paneb rikkalikult läikima. Oliiviõli toidab, ergutab ja pehmendab nahka. Selles sisalduv E- vitamiin on võimas antioksüdant, rasvhapped muudavad õli väga stabiilseks (ei lase roiskuda). Et oliiviõli on paksem ja tugevama lõhnaga kui enamik teisi õlisid, siis võite seda vastavalt enda eelistustele segada mõne kergema õliga. Veenduge, et ostate toote, mille sildile on kirjutatud eriti puhas õli (Extra Virgin Olive Oil).
Kasutamine
• Kui külmetuse tõttu kurgus kõditab ja see on sind ära tüüdanud, rüüpa sõõmuke oliiviõli. See pehmendab kurku ja leevendab tugevat köha.
• Kui sind vaevab kõrvavalu või tahad lihtsalt kõrvu puhastada, määri õrnalt kõrva väljastpoolt oliiviõliga niisutatud vatitikuga. Õli pehmendab kõrvavaiku ning seda on lihtsam eemaldada.
• Meigieemaldaja – Sinu ripsmetušš suudab ehk küll vastu panna sinu pisaratele, kuid oliiviõli vastu ei saa. Hõõru õrnalt oliiviõli oma näole ning puhasta kohe vatiga näo- ja silmameik.
• Juuksetoonik – Ära lase oma juustel ennast kontrollida. Taltsuta oma lakka mõne tilga oliiviõliga, niisutades nii peanahka ja peletades tüütut kõõma.

Porgandiõli pehmendab ja kaitseb nahka liigse kuivamise eest, sisaldab A-vitamiini ning nahka pruunistavad B-karotiini

Astelpajuseemneõli – astelpajumarjade seemnetest saadav õli aeglustab naha vananemist, uuendab nahka ning ühtlasi niisutab, kuna on rikas taimsete antioksüdantide, A-vitamiini provitamiini karoteeni ja teiste karotenoidide ning E-vitamiinide, allikas. See pehmendab ja toidab naha rakke stimuleerides naha uuenemist, kiirendab nahakahjustuste paranemist. Astelapajuseemneõli toimib ka UV-kaitsena ning vabade radikaalide pidurdajana.

Kibuvitsaseemneõli – sisaldab ohtralt A-vitamiini ja looduslikke antioksüdante. Samuti sisaldab rikkalikult omega 3 ja omega 6 rasvhappeid, on rahustava ja kootava toimega niisutab, puhastab ja virgutab, ning reguleerib naha PH-taset. Ideaalne keskkonnast kahjustatud, enneaegselt vananenud ja elutule nahale. Kibuvitsaseemneõli soovitatakse eriti tundliku naha hooldusvahenditesse.

Viinamarjaseemneõli – sisaldab flavonoide ja E-vitamiini pehmendamaks ja elustamaks nahka, kaitseb UV kiirguse eest.

Aprikoosiseemneõli – hooldab ja kirgastab nahka.

Kameeliaõli – sisaldab unikaalset naha niiskuse komponenenti skvalaani. Skvalaan parandab naha tekstuuri.

Värvohakaõli – sisaldab rikkalikult häid rasvhappeid (oleiinhapet ning linoolhapet), pehmendab nahka ja parandab selle niiskusesisaldust ning vastupanuvõimet.

Kanepiseemneõli on väärtuslik omega 6 ja 3 rasvhapete, fütosteroolide, vitamiinide, klorofülli ja haruldase omega 6 gammalinoleenhappe allikas – ülikõrge rasvhapete sisaldus mõjub soodsalt nahale ning leevendab ka allergilisi reaktsioone.
Kosmeetikatooted, mis sisaldavad kanepiõli, on nahka rahustava ja taastava toimega, asendamatud rasvhapped tõstavad naha elastsust ning aitavad nahal säilitada niiskust, mida me kaotame igapäevaselt päikese, kuiva õhu ning pesemisvahendite tõttu. Kanepiseemneõliga nahahooldusvahendid sobivad ideaalselt lastele, õrna ja tundliku ning probleemse nahaga inimestele. Kanepiseemneõli toimib ka UV-kaitsena – kanepiseemneõli päikesekaitsetegur (SPF) on 6.

Saialilleõli rahustav ja põletikuvastane

Maisiõli imendub hästi, toidab nahka vitamiinide ja antioksüdantidega.

Kõrvitsaseemneõli
http://koduhaldjas.blogspot.fi/2016/03/korvitsaseemneoli-ehk-must-kuld.html?spref=fb&m=1

Riitsinuseõli e kastoorõli on taimeõli (hind u 4.41€ 100ml)
Riitsinusõli on kümpressmeetodil riitsinuse seemnetest saadud kollakas kuivamatu õli. See õli on väga mitmekülgne ning omab laialdaselt erinevaid kasutusvõimalusi. See on suurepärane rahusti, määrdeaine ning imaja. Suure rasvhapete sisalduse tõttu rahustab õli nahka ja juukseid. Kastoorõli parandab juukseid, mis on keemiliste värvainete tõttu kannatada saanud.
Kasutamine
• stimuleerib ripsmete kasvu- kanda vatitikuga õli ööseks ripsmetele. Vältida limaskestale sattumist;
• regulaarsed juuksemaskid tugevdavad juukseid, toidavad peanahka ja väldivad kõõma teket. Õli võib kanda juustele otse või segada kokku munakollase ja meega ning lasta toimida umbes 1 h, misjärel mask maha pesta. Maski korrata 1-2 korda nädalas ning paari kuuga on juuksed uues elus;
• lõhenenud ja külmast puretud huuli määrida riitsinusõliga. Samuti enne õue külma kätte minekut määrides aitab kaitsta huuli;
• õli soodustab väiksemate kriimustuste paranemist;
• enne magamaminekut määrida väsinud jalgu õliga ja panna jalga puuvillased sokid. Hommikuks on jalanahk pehme ja valulikkus kadunud;
• küünte hooldamiseks hõõruda õli küüntele või teha sooja õlivanni- soodustab küünte kasvu ja tugevdab küüneplaati.

Linaõli

Tuntumad loomsed õlid
kalamaksaõli ravib hästi rasust nahka ja aknet;
platsentaõli sisaldab palju aminohappeid, mineraale ja vitamiine, kuid Euroopas (sealhulgas Eestis) ei lubata seda kosmeetikatoodetes kasutada;
veelindude liigeserasv lõhnatu ja läbipaistev õli, mis hapnikuga kokkupuutel ei rikne.

Eeterllikud õlid

Säilitavad ehk Antimikroobse toimega on näiteks teepuuõli, greibiseemneõli, rosmariiniõli.

Olenemata sellest, kas hingame õhust eeterlike õlide gaasilist auru või määrime õlisid kehale, imbuvad õlimolekulid igal juhul meie vereringesse. See ongi õli tähtsam omadus: välispidisel kasutamisel poevad tillukesed molekulid läbi marrasknaha, jõuavad pärisnahani ja suhtlevad tundenärvide, veresoonte, lümfisoonte, karvanääpsude ning rasu- ja higinäärmetega. On tõestatud, et eeterlikud õlid kõrvaldavad jääkaineid ja surnud rakke ning soodustavad rakkude uuenemist. Juukse- ja peanahapreparaatide koostises olevate eeterlike õlide toitained ja valgud stimuleerivad vereringet ning varustavad verd hapnikuga, mis omakorda suurendab rakuaktiivsust ja taastootmist ning annab juustele küllalt toitaineid, et need saaksid rikkalikult ja tervislikult kasvada.

Teepuu õli
Piparmünt
Klementiin
Sidrunhein
Rosmariinel
APELSINIÕLI
BERGAMOTIÕLI
BENSOEÕLI
DAMASKUSE ROOS” e. “ROOS OTTO
EUKALÜPTIÕLI
FENKOOLIÕLI
GERAANIUMIÕLI
GREIBIÕLI
INGVERIÕLI
JASMIINIÕLI
KADAKAMARJAÕLI
KÜPRESSIÕLI
MÄNNIÕLI
“NEROLI” (pomerantispuu õied)
PATSHULIÕLI
PIPARMÜNDIÕLI
ROOSIPUU
SANDLIÕLI
SEEDRIÕLI
SIDRUNIÕLI
VIIRUKIÕLI
YLANG-YLANGIÕLI

Teepuuõli on eeterlik õli(hind u 2.38€ 10ml)
Puhas, tugev ja vürtsikas, ent kergelt meditsiinilise alatooniga lõhn. Teepuuõli on antiseptiline ja seenevastane ning aitab hästi kõõma, sügeleva ja põletikulise peanaha korral. Kuna stimuleerib vereringet, pidavat mõjuma ka juustekasvule.
Kasutamine: välispidiselt, antiseptilise vahendina:
• Nahavigastuste (kriimustused, lõikehaavad), ummistunud nahapooride, vistrike ja muude nahaprobleemide korral määrida probleemset kohta
• Putukahammustuste ja päikesepõletuse korral määrida kipitavat kohta
• Hoiab eemale sääsed ja putukad
• Jalaseene korral määrida õliga 1-3 korda päevas
• Peanaha hoolduseks lisada paar tilka õli iga pesukorra ajal šampoonile
• Lihasvalu korral masseerida valutavat kohta õliga
• Nohu leevendamiseks lisada 3-5 tilka õli kuumale veele ja õliauru sisse hingata
• Suu hoolduseks ja igemete tugevdamiseks segada 3-5 tilka õli 200 ml veega. Seguga loputada suud mõni minut. Mitte alla neelata!
• Raseerimine, vahatamine: Pärast karvade eemaldust rahusta nahka teepuuõliga. Kasuta loputusvedelikku: 0,5 l kohta 8–10 tilka teepuuõli.
NB!Teepuuõli on osutunud loomadele toksiliseks ning on esinenud surmajuhtumeid isegi kui väga väikesed õlikogused on sattunud looma karvadesse. Teepuuõli keemiline koostis vastab tärpentiini koostisele, seepärast on teepuuõli väga mürgine ja imendub hästi läbi naha. Loomad, kes on kokku puutunud teepuuõliga ning ka need, kellel ilmnevad mürgitusnähud, tuleks kindlasti pesta. Mürgistusnähtudega koerad tunnevad end halvasti, võivad väriseda ja võib esineda isegi halvatust. Teepuuõliga töödeldud hobustel on ilmnenud tugevat nahaärritust ja turset.

Eriti antiseptiline, isegi kuni kaksteist korda tõhusam bakterihävitaja kui üldiselt desinfitseerimisel kasutatav fenool. Suurendab organismi immuunsust nakkushaiguste vastu. Kiire abi putuka- ja ussihammustuste vastu, elimineerib mürgi ja hoiab ära põletikud. Aitab suurepäraselt vinnide, vistrike akne ja muude nahapõletike vastu.

APELSINIÕLI – päikeseline, meeleolu tõstev. Alandab kõrget vererõhku. Alandab nakkushaiguste korral palavikku, avab hingamisteid.

KASUTA DEPRESSIOONI, HIRMUTUNDE JA NÄRVIPINGE LEEVENDAMISEKS EETERLIKU APELSINIÕLI.

Apelsiniõli on lisaks aseptilisele toimele, mis on omane kõigile tsitruselistele, ka tugevalt rahustava efektiga.

Apelsiniõli alandab arteriaalset vereringet, on spasmolüütilise ja rahustava toimega, kõrvaldab psühho-emotsionaalsed ärritusnähud.

Apelsiniõli on lisaks aseptilisele toimele, mis on omane kõigile tsitruselistele, ka tugevalt rahustava efektiga. Soovitatakse kasutada närvipingete, depressiooni ja hirmutunde leevendamiseks. Apelsiniõli alandab arteriaalset vereringet, on spasmolüütilise ja rahustava toimega, kõrvaldab psühho-emotsionaalsed ärritusnähud.

Kasutamine:

aroomilamp: 3-5 tilka ( külmetushaiguste puhul)
aroomivannid: 5 tilka või koos teiste eeterlike õlidega (kaalu alandamine, tselluliidi, unetuse vastu)
massaaž: 5 tilka 10 ml massaažiõli kohta (tselluliidi vastu)
hõõrumine: 7-8 tilka lisada 10 g alusele (liigesevalude, müosiidi, neuroosi vastu)
kreemide rikastamine: 3 tilka lisada 10 grammile alusele (stimuleerib regeneratsiooniprotsesse, puhastab, niisutab ja valgendab nahka)
šampoonide rikastamine: 5 tilka 10 g šampoonile (kõõma ja kuivad juuste vastu)
šeespidine kasutamine: 1 tilk kaks korda päevas 1 klaasi tee või mahlaga (arteriaalset rõhu alandamine, efektiivne unetuse, mao-, maksa- ja sapiteede haiguste vastu, ainevahetuse stimuleerimine)
Apelsiniõli käsutamine aroomilambis mõjub positiivselt laste närvikavale. Aitab keskenduda, tõstab üldist töövõimet ja kontsentratsiooni.

Aroomivannid Apelsiniõliga on efektiivsed unetuse puhul (sobib kasutada koos Lavendliõliga), samuti närvierutuse, aga ka tselluliidi korral.

Seespidisel kasutamisel stimuleerib Apelsiniõli kahjulike ainete väljutamist organismist, normaliseerib soolestiku tööd ja süsivesikute-rasvade ainevahetust, omab sapi eritust soodustavat toimet, ennetab sapikivide teket, puhastab verd, aitab kaasa kaalu ja tselluliidi vähendamisele.

Apelsiniõli puhastab hästi nahka, pleegitab pigmendilaike, soodustab rakkude uuenemist ning parandab näojumet. Selleks lisatakse Apelsiniõli kosmeetiliste vahendite hulka – kreemidele, šampoonidele, palsamitele jne. Eriti hästi mõjub apelsiniõli kuivale nahale.

Mõju inimese bioenergeetikale: tõstab optimismi, usku endasse ja oma võimetesse. Taastab inimese aura peale raskeid haigusi ja hingelisi üleelamisi. Soovitav kasutada kaastunde ja inimliku soojuse puudumisel.

Tähelepanu! Nahale määrimisel võib kipitada 2-3 minutit. Reaktsioon on loomulik.

Rosmariini eeterlikud õlid

Rosmariinil on eriline mõju inimese vaimsele toimimisele ja seda peetakse närve tugevdavaks toonikuks.

Essentsi kasutatakse siis, kui on vaja külma närvi ja selget pead.

Rosmariinil on ka kesknärvisüsteemi stimuleeriv ja teadvust tugevdav toime. Siis, kui on vaja tugevalt keskenduda (st eksamiteks õppimise perioodil), on rosmariini¬

essents ideaalne lõhnaaine ruumis kasutamiseks.

ROSMARIINI EETERLIKU ÕLI KASU:
tugevdab vaimset tervist ja närve
aitab fokusseerida ja hoida külma närvi ja selget pead
aitab keskenduda (näiteks eksamite ajal)
parandab fokusseerimisvõimet keskendumisraskustega lastel
aitab kompressina maksa- ja sapiprobleemide korral
vähendab hommikust pahurust
aitab madala vererõhu korral
stimuleerib vereringet
ideaalne külmade / väsinud jalgade, jäsemete verevarustusprobleemide ja valulike lihaste puhul
puhastab rasust nahka
võitleb juuste väljalangemisega
lemmikloomašampoonile mõne tilga rosmariini õli lisades eemaldab see täisid ja muid pisielukaid
Rosmariini tunti juba antiikajal kui ravivat taime ja kasutati rituaalse viirukina (haudades). Antiik-Roomas peeti seda taime isegi pühaks. Seda kasutati sageli kalli Araabia viiruki asendajana. Ühe kilogrammi essentsi, mida toodetakse aurudestillatsiooniga, saamiseks vajame ligikaudu 70 kg õitsvat taime.
Rosmariinil on eriline mõju inimese vaimsele tervisele ja seda peetakse närve tugevdavaks toonikuks. Essentsi kasutatakse siis, kui on vaja külma närvi ja selget pead.
Rosmariinil on ka kesknärvisüsteemi stimuleeriv ja teadvust tugevdav toime.
Siis, kui on vaja tugevalt keskenduda (st eksamiteks õppimise perioodil), on rosmariini essents ideaalne lõhnaaine ruumis kasutamiseks.
Keskendumisraskustega lapsed peaksid kasutama rosmariiniõli aroomiteraapialambis ja seljamassaaži õlisegus.
Lisaks mõjutab rosmariin ka siseelundeid. See essents on soovitatav iseäranis sapi- ja maksaprobleemide puhul (näiteks kompressina).
Oma tugevdava toime tõttu on rosmariiniõli mitmete südametoonikute klassikaline koostisaine.
Rosmariin on ideaalne essents inimestele, kes on hommikuti pahurad: see aitab madala vererõhu puhul ja stimuleerib vereringet. Mõned tilgad pesemisvees või essentsiga vann aitavad organismi käima tõmmata. Ideaalne külmade jalgade (näiteks kombineeritult kadaka-vanniessentsiga), väsinud jalgade, jäsemete verevarustusprobleemide või valulike lihaste puhul.
Essents sobib ka rasuse naha eest hoolitsemiseks ning aitab võidelda juuste väljalangemisega (seetõttu kasutatakse sageli šampoonides). Habemeajamise järel kasutatavates toodetes on sel desinfitseeriv mõju ja jätab vürtsika taimelõhna.
Rosmariini saab kasutada isegi lemmikloomade eest hoolitsemisel: täid ja muud pisielukad ei armasta üldse rosmariini ja seetõttu aitab koerašampoonile mõne tilga lisamine edukalt.
Rosmariiniessentsi ei tohiks kasutada rasedad ja epilepsiaprobleemide all kannatavad inimesed.
Rosmariin sobib hästi kokku teiste vaimset toimimist toetavate essentsidega, nagu sidrunhein, sidrun ja piparmünt.

Rosmariiniõli:
stimuleerib
toetab vereringet
krampidevastane
tugevdab ringlust
toniseeriv
tasakaalustav (psüühikale)

Aroomiteraapia: lisage 3 tilka aroomiteraapialambi veele
Massaaž: lisage 3–5 tilka massaažiõlile
Saun: lisage 3–5 tilka leiliveele
Vann: lisage 10 tilka vanniveele (vajalik on emulgeerija, nagu näiteks mesi, piim või vastav vanniekstrakt)
Auruvann: lisage 3–5 tilka veele
Käe- ja jalavann: lisage 2–3 tilka sooja või külma veega täidetud anumasse
Kuum või külm kompress: lisage 5 tilka õli 100 ml veele; kastke puuvillane riidetükk märjaks ja asetage probleemse kehaosa peale
Kehahooldus: lisage 1 tilk vähesele aluskreemile, kandke hooldatavale piirkonnale ja laske kerge masseerimisega imenduda
Õhuniisutaja: lisage 3 tilka õhuniisutaja veele

Lavendli eeterlikud õlid
Lavendli eeterliku õli kasutamisvõimalused on laiad. Kasuta õli massaaži tegemisel, vannis, kehaõlides, lõhnalampides, küünaldes, käte-, näo- ja nahahoolduses, saunades, parfüümides, taskurätikutel ja meditatsioonis. Peletab sääski ja putukaid.
Kasutamine: lisada 3-5 tilka vette või õlisse

Lavendli eeterlik õli on:
hea antiseptik
aitab vähendada külmetushaiguse sümptome,rahustab hingamisteid
rahustab vereringet ja aitab alandada vererõhku
võib kasutada putukahammustuste ja vistrike määrimiseks
määritakse peavalu puhul meelekohtadele ja uinumise soodustamiseks tilgutatakse paar tilka õli padjapüürile
leevendab lihasvalusid

BERGAMOTIÕLI – stimuleerib ajutegevust, tõstab mõtlemisvõimet, tugevdab mälu. Parandab vereringet, leevendab lihasevalusid. Mõjub seksuaalselt ergutavana. Sobib putukahammustuste raviks, neutraliseerib mürke.

BENSOEÕLI – tugevalt rahustava toimega, sobib unetuse puhul. Antiseptiline, hea vahend hingamisteede põletike raviks. Soodustab uriinieritust ja leevendab turseid. Kosmeetikas hea kuivale nahale.

“DAMASKUSE ROOS” e. “ROOS OTTO” – eeterlike õlide kuninganna: leevendab suurepäraselt masendust ja depressiooni. Leevendab menstruatsiooni ja kliimaksivaevusi. Puhastab soolestikku ja maksa, toetab mao talitlust. Kosmeetikas hea õli kuiva, paksenenud ja tundliku naha puhul.

EUKALÜPTIÕLI – tugevalt antiseptiline, toaõhku pihustatuna desinfitseerib ja väldib gripiepideemia ajal nakkuse levikut. Kasutatakse eelkõige hingamisteede põletike, bronhiidi, katarride ja heinapalaviku raviks. Kompressides alandab palavikku. Sobib hästi saunas leilivette.

FENKOOLIÕLI – vähendab närvilisust, lisab julgust, jõudu, vastupidavust. Diureetiline, tõrjub kehast liigse vee, kiirendab ainevahetust. Imetavatel emadel soodustab rinnapiima teket. Kosmeetikas kasutatakse vananeva ja lõdva naha raviks, verevalumite eemaldamiseks.

GERAANIUMIÕLI – üks tõhusamaid õlidest: soojendav,valuvaigistav, tasakaalustab, tõstab meeleolu. Maksa- ja neerutalitlust tugevdavana kasutatakse hepatiidi ja neerukivide puhul. Tseluliidiraviks sobib hästi koos kadakamarjaõliga. Kosmeetikas üks tegusamaid, igale nahatüübile sobiv.

GREIBIÕLI – meeleolu tõstev, parandab väsinud ja närvilist enesetunnet. Reguleerib lümfiringet, eemaldab kehast liigse vee. Puhastab veresooni ja neere, hoiab ära neerukivid. Massaaþil kasutatakse alusõlisse segatuna tselluliidi raviks.

INGVERIÕLI – soojendav, aistinguid teravdav ja mälu tugevdav õli lõhnalambis. Suurendab organismi immuunsust. Leevendab külmetushaigusi, kurguvalu, köha, põskkoopapõletikku. Afrodiidne õli, mis mõjub sensuaalselt, eelkõige meestele.

JASMIINIÕLI – eufoorne ja külluslik, sobib igasuguste psühhosomaatiliste häirete raviks. Tugevdav ja spermaloomet edendav mõju suguelundkonnale. Aitab hingamisvaevuste puhul, ravib köha, bronhiiti ja häälepaelte põletikke. Koos mandariini ja lavendliõliga balsam nahale, muudab selle elastseks ja pehmeks.

KADAKAMARJAÕLI – tugevdab ja stimuleerib ajutegevust, hea vahend unisuse vastu, lisab teotahet. Puhastav ja antiseptiline, hea hingamisteedekatarride ja külmetushaiguste raviks. Valuvaigistina sobib reuma ja luuvalu raviks. Kosmeetikas kasutatakseakne, psoriaasi, ekseemide ja muude nahapõletike korral.

KÜPRESSIÕLI – rahustav, pingeid ja närvilisust vähendav õli. Veresooni ahendavana suurepärane abi verejooksude sulgemisel ja verevalumite ravil. Astmaatikuile esmaselt arvestatav õli: kergendab, rahustab, vabastab krambist. Kosmeetikas hea õli vedelike tasakaalustamiseks, eriti rasusele ja higistavale nahale.

LAVENDLIÕLI – laia kasutusega esmaabiõli: tasakaalustab närvikaustva, leevendab stressi. Tugevdab südametegevust, alandab kõrget vererõhku. Lastele sobib infektsiooni ja gaasivalude korral. Kosmeetikas suurepärane põletikulise naha hoolduseks, peletab valu ja parandab armistumised.

MÄNNIÕLI – teravdab mõttetegevust, sobib neile, kel napib otsustusvõimet ja eneseusku. Antiseptilisena sobib sarnaselt teiste okaspuuõlidega eriti hästi hingamisteedehaiguste raviks. Stimuleerib neerude tegevust ja puhastab, aitab neis isegi kive lagundada. Kosmeetikas kasutatakse psoriaasi raviks, armide eemaldamiseks.

NEROLI” (pomerantispuu õied) – leevendab tõhusalt stressi ja masendust. Enne uinumist loob hea enesetunde ja aitab unetuse vastu. Mõjub rahustavalt seedimisele, aitab kõhuvalu vastu. Kosmeetikas suurepärane nahaõli, uuendab kudesid, säilitab ihu elastsuse.

PATSHULIÕLI – hea õli liigse lennukuse maandamiseks, toob tagasi reaalsuse pinnale, muudab mõtted objektiivseiks. Vähendab söögiisu ja viib organismist välja liigvee, kiirendab ainevahetust, seega hea õli kaalust mahavõtmiseks. Afrodiidne – suurendab seksuaalseid tunge. Ravib rasust penahaka, aitab vabaneda kõõmast.

PIPARMÜNDIÕLI – väikestes doosides virgutav ja jahendav, suuremates annnustes rahustav ja soojendav. Kasutatakse palaviku, gripi ja külmetushaiguste leevendamiseks. Rinnapiima teket vähendav mõju. Kosmeetikas hea abi päikesepõletuse korral.

ROOSIPUU” – leevendav ja rahustav, kesknärvisüsteemi talitlust tasakaalustav. Afrodiseeriv, suurendab libiidot. Aitab unetuse vastu. Kosmeetiks sobiv õli igale nahatübile.

ROSMARIIN – stimuleerib kesknärvisüsteemi, parandab mälu ja keskendumisvõimet. Tõstab hemogloiinisisaldust veres. Hea õli ülekoormatud lihaste lõdvestuseks. Niisutab ja pingutab vananenud nahka.

SANDLIÕLI – rahustab ja lõdvestab, sobib hästi stressi vastu, unetuile, kartlikele ja hüsteerilistele inimestele. Eriti antiseptiline ja seetõttu kasutatud eeskätt kuseteede ja suguelundite põletike raviks eelkõige haiguste krooniliste vormide korral. Aitab seksuaalse külmuse vastu. Kosmeetikas kasutatakse vananeva ja kuiva naha hoolduseks.

SEEDRIÕLI – lõhnalambis leevendab ahistust, masendust, agressiivsust ja viha. Antiseptiline ja limaskestade ärritust leevendav õli. Stimuleerib neerude tööd ja kiirendab lümfiringet. Kosmeetikas hea õli paksenenenud, kuiva, põletikulise naha hoolduseks.

SIDRUNIÕLI – jahutav ja karastav, kui tundub umbne ja lämmatav, desinfitseerib ja väsekndab õhku. Aitab kiiresti taastada meelte erksuse ja keskendumisvõime, tõstab töövõimet. Parandab ainevaheust ja ahendab veresooni, seetõttu on kasutatud tselluliidi ja veenilainedite raviks, riti koos küpressi- või kadakaõliga. Kosmeetikas kasutatakse nahapõletike, rasuse naha ja käte hoolduseks.

VIIRUKIÕLI – lõhnalambis aeglustab hingamisrütmi ja taastab kiiresti meelerahu. Mõjub eriti kopsudele ja nende limaskestadele, mille tõttu sobib bronhiidi ja astma raviks. Suurepärane leevendaja astmaatikuile. Nahakudesid uuendavana sobib vananevale ja lõdvale nahale. Kortsude teke aeglustub ja juba tekkinud kortsud taanduvad.

YLANG-YLANGIÕLI – annab lõhnalambis erilise heaolutunde, peletades hirmu, masenduse ja paanika. Rahustab südametegevust, alandab vererõhku. Afrodiidne, erotiseeriv õli, kasutatakse seksuaalprobleemide korral. Kosmeetikas sobib igasuguse, eriti aga rasuse naha hoolduseks.
EMULGAATOR e VAHA

Mesilasema toitepiim – parandab nahakudede metabolismi. Kompleks erinevate lilleõite nektaritest, suhkrutest, proteiinidest, vitamiinidest, mesilase näärmesekreedist. See varustab nahka kõikide B-vitamiinide, A-, C-, D-, E- Ja K-vitamiinidega ning rohkem kui tosina võtmemineraaliga, 18 aminohappe ja teiste oluliste koostisosadega, k.a. nukleiinhapped.

RAVIMTAIMED

Ravimtaimi kannatab ka õlis hoida u 2 nädalat ja alles ja siis kreemiks teha

*Raudrohi
*Hobumadar
*Kummel
*Kask
*Teeleht (eelehe ekstrakt aktiveerib organismis kollageeni molekulide sünteesi)
*Kurgirohi ( loodusliku gamma-linoleenhappe (GLA) allikas)

Rahustavad ained
*bisabolool saadakse kummelist;
*roheline tee;
*taruvaiguekstrakt oma põletikuvastase toime tõttu sobib just rasusele ja vistrikulisele nahale.

Rohkesti esineb ju selliseid taimi (arnika, rosmariin, saialill, raudrohi, geraanium, makadaamia), mis tundlikel inimestel põhjustavad allergilisi reaktsioone.

VITAMIINID

E-vitamiin – tugevdab rakumembraane, aitab neutraliseerida hävitavaid vabu radikaale kaitstes rakumembraane ja pikendades rakkude eluiga. Parandab rakkude hapnikuainevahetust ning soodustab toimeainete imendumist. Nahahooldustoodetes väldib naha enneaegset vananemist, silub ja pehmendab naha tekstuuri. Toimib looduslikes kreemides ka säilitusainena.

EKSTRAKTID

Metskassinaeri ekstrakt* – naturaalne niisutaja, nahka rahustav ja pehmendav, sobib ka tundlikule nahale.

Teelehe ekstrakt* – kollageeni regeneraator, naturaalne kollageeni ergutaja, nahka puhastav, pehmendav ja hooldav, nahaepiteeli uuendav, antibakteriaalne ja põletikuvastane.

Budleia ekstrakt* – naturaalne DNA kaitse ning naha regeneraator.

Piimputke ekstrakt* – taastab naha struktuuri, aitab kaasa kahjustatud koel kiiremini taastuda.

Alpi jänesekäpa ekstrakt* – Shveitsi alpidest pärinev antioksüdant, mis aitab kaitsta nahka oksüdatiivse stressi eest.

Musta leedri ekstrakt* –naturaalne nahka pingutav koostisosa, nahka puhastav, kootav ja rahustav, vereringet kiirendav.

Tihasheina ekstrakt* – toetab endorfiini ja naha lipiidide sünteesi.
__

Mandliõli / Magusamandli õli
Sheavõi
Lavendli eeterliku õli
E-Vitamiinikapslid
GERAANIUMIÕLI
Kadakamarjaõli

__

JALAVANNID

JALAVANNID

Jalavannideks sobivad ürdid:

Saialill – elustab ja puhastab.

Kuuseokkad – puhastavad ja lõhnavad hästi.

Lavendel – värskendab, puhastab ja ergutab.

Paiseleht – rahustab, puhastab ja pehmendab nahka.

Kassinaeris – pehmendab, hooldab, rahustab.

Mündid – ergutavad, puhastavad, lõdvestavad, lõhnavad hästi.

Leedripuu marjad – rahustab, parandab hõõrdunud nahka.

Männiokkad – puhastavad, lõhnavad hästi.

Nõges – rahustab kangeid jalgu.

Osi – ergutab, tugevdab küüsi.

Varemerohuürt – puhastab, rahustab.

Rosmariin – puhastab, lõhnab hästi.

Salvei – puhastab, ergutab, lõhnab hästi.

Raudrohi – puhastab, parandab, lõhnab hästi.

Sidrunmeliss – puhastab, lõhnab hästi.

Tüümian – puhastab, ergutab.

Heinputk – ergutab, pehmendab nahka, lõhnab hästi.

Jalavanni valmistus

1½ dl kuivatatud ürti + 1 l vett

või 3 dl värsket ürti + 1 l vett

Kalla keev vesi ürtide või ürdisegu peale. Lase haududa vähemalt ½ tundi. Kurna hautis ja kalla pesukaussi. Lisa vett nii, et jalad on kaetud. Naudi vanni 10-15 minutit. Kuivata jalad korralikult ja määri hea jalakreemiga või -õliga. Pane puhtad, soojad sukad jalga ja naudi olemist.

Aromaatne jalavann väsinud ja hõõrdunud jalgadele

2 sl münti

2 sl salveid

2 sl rosmariini

2 sl heinputke

1 l vett

Kalla keev vesi ürtide või ürdisegu peale. Lase haududa vähemalt ½ tundi. Kurna hautis ja kalla pesukaussi. Lisa vett, nii et jalad on kaetud. Naudi vanni 10-15 minutit.

Õrn jalavann

½ dl paiselehti

½ dl kassinaerist

½ dl saialille

1 l vett

Kalla keev vesi ürtide või ürdisegu peale. Lase haududa vähemalt ½ tundi. Kurna tõmmis ja kalla pesukaussi. Lisa vett nii, et jalad on kaetud. Naudi vanni 10-15 minutit.

Värskendav jalavann

½ dl lavendlit

½ dl osi

½ dl raudrohtu

1 l vett

Kalla keev vesi ürtide või ürdisegu peale. Lase haududa vähemalt ½ tundi. Kurna hautis ja kalla pesukaussi. Lisa vett nii, et jalad on kaetud. Naudi vanni 10-15 minutit.

Lisa kommentaar »

Katkised asjade taga on katkised inimesed…


old-chasy-strelki-pylKatkiste kelladega seotud uskumisu on palju, peamiselt siis igasugune niiöelda New Agelik ebausk, millesse kinni jäädes võib inimene endale ise vaid halba teha. Kui aga armastada huvitavaid lugusid/legende maailmast ja läbi selle arendada hoopis enese maailmapildi erinevaid aspekte, siis loomulikult kannatab uurida selliseid lugusid, eriti kui inimesel on oskuslik analüüsi võime ja ta suudab eristada oma maailma võõrast.
 
Näiteks selle Kaldre loo kohta on ehe näide, et inimeste, tavaliste inimeste, kes pole võimelised analüüsiks, hirmutamine on lausa kurjast ja sellised “sensitiivid” peaksid oskama oma suu avalikuse ees kinni hoida ja tegelema inimestega vaid individuaal tasandil. Luuakse pidevalt uusi hirmulegende ja tänu sellele teevad inimesed ISE oma elu keerulisemaks, adumata näiteks, et kui see nende kallis kell on 50 aastat kapis seisnud, siis ega selle parandamine/äraviskamine ei tee elu järsku üleöö paremaks. Meid ei juhi asjad, aga kuna INIMESI sunnitakse elama ASJADE MAAILMAS, olema igasugustest tarbeasjades sõltuvad, siis luuakse meile üha uuesti legendi, et tarbi, osta uusi, vana on halb. Liikumises on energia vaid siis, kui me loome endale.
 
Näiteks minu esivanemad, vanaaegne talupidamine, minu vanaisa ei visanud kunagi midagi minema. Sest ega vanasti polnud inimesel üldse ülemäärast raha, et osta pidevalt uus kell või kirves, kui kirvevars katki läks või kell seisma jäi. Üldiselt vanasti olidki asjad vastupidavamad ja korralik kell tiksub 100 aastat kui mitte kauem, lihtsalt kaasaja inimene eelistab kaasaegsed made in Hiina jama. Selliseid asju ei maksa üldse majapidamisse osta, kui hirm on katkiste kellade ees. Kirvevarrest ai maksa rääkida, iga MEES oskad teha kirvepeale uue varre taha.
 
Kell, nagu iga teine ostetud ese majapidamises oli kallis, ja loomulikult polnud need mängimiseks, need polnud asjad, millega hooletult ümber käidi, sinna alla käis ka peeglid, klaasnõud, ehted, päritud fotod, kunst, riituslikud esemed jne. Teate küll asjad, mida lapsed puudutada ei tohtinud. Sellest ka kinnistus inimeste alateadvusesse programm, et kella ja peegli rikkumine toob õnnetust, sest ema ja isa kindlasti soolaseid sellise asja eest korraliku keretäie. Kui selline asi põlvest põlve on meie pähe taotud, siis HIRM katkise kella ees on igati mõistetav.
 
Lõputu tarbimine ja asjade pärast muretsemine on ise juba energeetiliselt halb, just nimelt, muretsemine selle üle, kuidas ASJAD MÕJUTAVAD MEID. Asjad ei mõjuta meid, vaid meie laseme ennast asjadest mõjutada.

Lisa kommentaar »

HARILIK KULDVITS

HARILIK KULDVITS (Solidago virgaurea) arnikas, meestepuna, Püha Peetruse kepp, venindhaigerohi, voolme rohi

Suvelõpul õitsev kuldvits kasvatab endale saleda kuni meetrikõrguse süstjate lehtedega varre, mille ladvas avaneb suur hulk väikesi säravkollaseid korvõisikuid.

Elupaigana eelistab see taim kuivasid niite, metsi, võsastikke, sihte ja raiesmikke. Aeg-ajalt kohtab teda ka teede ääres, kuid kindlasti mitte nii sageli kui näiteks põdrakanepit või raudrohtu.

Hariliku kuldvitsa teadusnimetus on Solidago virgaurea. Selle tõlge iseloomustab taime hästi: nime esimene pool tuleneb ladinakeelsest sõnast solido – tugevdama, teine aga tähendab kuldset vitsa, mida ta tõesti meenutab.

Kindlalt teada kõige varem ravis kuldvitsaga neerusid Prantsusmaal, Itaalias ja Hispaanias tegutsenud arst Arnold von Villanova (ca 1240–1311). Hiljem on taimega ravitud kogu Euroopas ka põiepõletikku ja muid kuseteedehaigusi, kroonilist katarri, kõhulahtisust, grippi, liigesepõletikku, eesnäärmepõletikku, praegu on ta toetav ravim antibiootikumide kõrval. Sobib hästi kurgu kuristamiseks angiini korral, suu loputamiseks suuvalge ehk soori korral ja kompressidena haavadele ning paisetele.

Kuldvits 057
Pärast 1773. aasta Bostoni teejoomist (tollivabalt sisse toodud Inglise teelaadungi merrepildumine Bostonis), kui Inglise valitsus sulges Bostoni sadama kaubandusele, hakkasid Ameerika kolonistid just kuldvitsateed jooma, nimetades seda vabaduse teeks.

Et ka vanad eestlased kuldvitsa raviomadustega kursis on olnud, seda tõestavad rahvapärased nimed, nagu umbvalurohi, venindhaigerohi ja voolmete rohi. Mitmel pool kutsuti kuldvitsa mets-arnikaks, kuna tema mõju oli hea nagu laialt tuntud ravimtaimel arnikal, mida aga Eestis looduslikult ei kasva.

Ravimiks kogutakse kuldvitsa ürti – ca 20 cm pikkust ladvaosa taime õitsemise algul. Lehtedest saab teha ka lihtsalt teed.

Kasutatakse kuldvitsa ürti (olen näinud, et ka varsi), mida kogutakse õitsemise alguses. Kuivatatakse kiiresti (et seemneid ei valmiks).

Harilikus kuldvitsas leiduvad saponiinid ergutavad neerude tööd ja suurendavad uriinieritust. Eeterlikud õlid, saponiinid, flavonoidid mõjutavad põletikke ennetavalt.

Mõruained ergutavad eesnäärmetalitust, parkained mõjuvad limaskestadele kootavalt ja rahustavalt, ärritust vähendavat, toonust tõstvalt ja vett väljutavat.

Ka kuulub harilikukuldvitsa ürt taimsete antiseptiliste ja infektsioonivastaste vahenditehulka, mida kasutatakse (krooniliste) neeru ja kuseteedeprobleemide puhul. Aitab põiekivide puhul ja soolepõletike korral. On ka põiepõletikku ennetav.

Lisaks on kuldvitsalt oksendamisvastast, köha ja astmavastast kui ka kõhulahtisust ja ekseemi vähendavat toimet jne. Lisaks peavalu puhul.

Kuldvitsa tõmmist kasutatakse ka angiini puhul kurgu kuristamiseks.

Kompressina haavade, haavandite ja paisete ravis.

Kasutatakse venituste, liigeste- ja lihasevalu puhul kompressina.

Tõmmist ei jääta lehtede peale seisma. Sammuti ei või teed pikemat aega järjest tarbida. NB! Suuremas koguses tarbituna võib põhjustada mürgistust.

PILDID

http://www.ohtuleht.ee/203846/korja-ja-kuivata-harilik-kuldvits
http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/kuldvits.htm
Mall Värva “Meie ravimtaimed”
Lisa kommentaar »

VALGE PIIMANÕGES, IMINÕGES Lamium album

800px-Lamium_album_(flowers)Tuntud  ka nimedega emanõges, nõianõges, miiksmaasikas, mesilill

Kasutatakse:
* hingamisteede haigused, põletikud
* neeru ja põiepõletiku puhul
* lümfiteede põletiku
* verejooksu peatav, nii kopsu kui emakaverejooksu
* verevaesus
* kõrvahaigused
* silmahaigused
* valged – valgevoolus
* uriinipeetus
* kõhuvalu
* unetuse puhul

Kogutakse õiekroone. Selleks tuleb õiekroonid ettevaatlikult ja õrnalt ära korjata ja vilus kuivatada. Kui õied saavad kogumisel liialt muljuda või kuivavad liiga valges, siis need muutuvad pruuniks ja pole enam nii väärtuslikud. Koguda maist-septembrini.

Ravim on kootava toimega, limane.
Lehtedes leidub suhteliselt palju vitamiini A ja vitamiini C.
Hea meetaim.

Piimanõges HERBA
http://herba.folklore.ee/?menu=taime&tid=1334

Vanasti olid haigused väga rasked. No lemm (kollatõbi), see vöttas kollaseks; süülis (sügelised) oli see, kui suured villid löid ihu pääle, no määriti küll, ega need rambad muidu ää läind; soehaiguse (tüüfus) ajal isegi juuksed tulid ää; reima, see oli tulusam, see vöttis jalad isegi ää. Törvavett ja kasekarba vett tarviti, aga kes siis arsti juures käis. Pandi patta ja keedeti. Roosisönu tunti ka, siis ikka kasutati, tindiliiats pandi paberi peale. Rohud olid ikka vörtsik (hapuoblikas), sinine ätses (rukkilill), emanöges (piimanõges), selle valged öied on jo naiste rohud.

Piimanõges. Aprilli- ehk maikuul korjata õige noori nõgeseid ühes juurtega, kuivatada päikesepaistel ja keeta teeks. Peotäis nõgeseid viie klaasi kuuma vee kohta.
Verevaesuse ära arstimiseks.

Valge emanõges ehk piimnõges. Arstirohuks tarvitatakse ainult ta õisi. Emanõgese tee, 2-3 tassi päevas, on hääks vahendiks hingeldamise, verejooksu, verevaesuse, kusetakistuse ja kõhuvalu vastu.

”Valgete” vasta on kõige parem piimanõgeste õied. Neid tuleb enne jaanipäeva korjata.

Piimanõgesed, need olid magusad, neid varssi me sõime lapsena.

Emanõges, nõianõges HERBA
http://herba.folklore.ee/?menu=taime&tid=51

Emanõges. Emanõgestest tehtud vihadega saunas vihtlemine tegevat sigimata naisi siginevaks.

Valgete vasta võetakse valge ristikheina tupsusi, koerputke õisi ja emanõgeseid, nendest kolmest kokku keeta teed ja seda juua, nii palju kui tahab. Piimatoitusi ei tohi siis süia.

Emanõgesega keedetasse kuuriidid, kui nad on valged (?), ja juuasse seda vett.

Ravimiks [valgevooluse vastu] on valge emanõgese õied ja veel üks punaste õitega lill, mis kasvab suurte põõsastena.
Emanõgeste tee on naiste valgetevooluse vastu.
Kui oli naistel valgete voolus, siis keedeti emanõgeste vett ja joodi.

Emanõges – tehti teed neist õitest – jälle midagi peavalule, nohule.

Valgete vooluse vastu on munakoore pulber ja emanõgese tee. Ema teadis seda. Üks vanainimene õpetas.

Mul on kopsuastma. Ma hakkasin jooma emanõgese teed. Tableti võtsin alla ja teed joon peale. See tee võtab röga lahti ja mul on nüüd palju parem.

Pissed, kollase õedega, naestehaiguse vastu. Ka emanõgese õied.

Need on head südamerohud küll. Emanõges, öeldakse neid. Üks nisuke õis panna poole liitri peale. Üheks päevaks – peale söömist pool tundi juua klaasitäis või pool. Nädal aega juua ja siis laupäev-pühapäev pidada vahet.

Emanõges oli krampide ja närvihaiguse vastu. Rohi keedeti ja joodi ning tehti vanni.

Emanõges, suskja – tarvitatakse ka rematismuse ja tuimaks jäämise vastu vihtlemisega saunas ja päikesepaistel.

Emanõgese tee neeruhaiguse vastu.

Emanõgese tee, 10 grammi liitri vee kohta, 1-2 klaasi päevas hingeldamise (astma), kõhuhaiguste, põrnahaiguste, kusekinnisuse, verevaesuse ja korratu kuupuhastuse puhul.

Tee tegemine

Emanõgesetee -10 grammi 1 liitri vee kohta, 1-2 tassi päevas – on tuntud abinõu hingeldamise, kõhuhaiguse, kusetakistuse, valgetejooksu, verejooksu, verevaesuse ja kuupuhastuse korratuste vastu ning kange tee aur kõrvavalu vastu.

http://www.nommeraadio.ee/meedia/pdf/RRS/Rahvaravi.pdf

Juuste väljalangemine.

Emanõgestest keedetud leotisega pestes andis juustele ilusa läike.

Söögiks

Värske noor piimanõges on hea salatitaim, mida võib julgelt lisada nii kõiksugu toorsalatitele, kui ka kartuli-, makaroni-, liha- ja kalasalatitele. Noored lehed sisaldavad rohkelt C-vitamiini, karotiini ja mineraalaineid.

http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/valinoges2.htm

 

http://www.nami-nami.ee/sonastik/sona/2363/piiman%C3%B5ges+e.+piimn%C3%B5ges+e.+imin%C3%B5ges

Lisa kommentaar »

VOLBRIÖÖ – Walpurgisnacht / Beltane / Floralia

Tänapäeval tavaline inimene ei tea tegelikult algset tähendust, tavaliste inimeste hulgas on tuntud see Volbriöö nõidade pidutsemise ja lustimise tähe all, midagi pahelist, mida oleks tore siiski salaja teha, sinna juurde ka kõike muud mis muidu justkui keelatud. Volbriööl oleks nagu kõik see lubatud…mis muidu on tabu !

Teatmeteosed (“Eesti entsüklopeedia”) ütlevad meile Walpurgise kohta, “et ta olnud Anglosaksi kuningatütar ja abtiss, kes kuulutati pühakuks 1. mail, seetõttu liitus nimepäevaga hulk germaani paganlikke kevadepüha kombeid. Germaani rahvail on üldiselt levinud arvamus, et 1. mai öösel sõidavad eriti nõiamoorid teatavaile kohtadele kuraditega pidutsema, mille tõkestamiseks pidavat süüdatama tulesid ja suurt müra tehtama.
Uuem EE lisab, et Walpurgis elas umbes aastail 710-779 ja et nõiad sõitsid luua või soku seljas. Peo nimi on eesti keelde jõudes lokspäriks moondunud. ”

Tegelikult oli aga KÕIK vastupidi, ennem olid Paganlikud kombed, kuhu kristlased juurde kleepisid oma Pühakud, kombed ja pahelise ja hirmutavad legendid, nimetasid paganaid pahelisteks nõidadeks ja kõiki algupäraseid kombeid nimetaid nõidade sabatiteks, vanad jumalad nimetati saatanaks ja püüdsid neid pidustusi keelata ja igati halvustad ning veenda maarahvast, et see igati halb ja moraalitu tegeviis maarahva hulgas on.

Kas pole irooniline, et tegelikult läks just kõik vastupidi, sellest said tõeliselt ihaldatud lustimispäev, mida Kirik on korduvalt püüdnud rahva kommetest välja juurida. Kahjuks sai kirik hakkama küll sellega, et algsed tavad ja kombed osaliselt hääbusid, vanad jumalad kustusid rahva mälust aga asemele tuli nõiad ja kuratlik Sabat. Kuigi tänapäeval üha uuesti Beltlane tõtsab pead euroopas, aga siiski uueaja wannabe wiccade joomispeona, nagu näiteks Beltane Fire Festival jne.

Aga Walpurgis polnud nõid, vaid kristlik-katoliiklaste pühak. Tema pühakupäev on hoopis 25. veebruaril, 1. maiga seostub seepärast, et sel päeval kuulutati ta pühakuks. Sündinud umbes 710 Inglismaal saksi pealiku tütrena, pühakute Willibaldi ja Winebaldi õde. Pühitseti nunnaks, läks Saksamaale kristlust levitama, sai Heidenheimi kaksikkloostri naistepoole abtissiks. Suri 779. Maetud Eichstadti.

Walpurgis nimetati ka võlukunsti/maagia/nõidumise eest kaitsjaks, kes suutis nõidade ja maagide tegevust segada, tegelikult on sellest katoliiklasest nunnast saanud hoopis kaasaja nõidade-wiccade patroon – milline iroonia. Ka Saksamaal on Walpurgis kevadejumalanna, keda Saksamaal laialdaselt austati.

Aga tegelik Walpurgisnacht tähendus, nagu juba kirjutasin, algselt aga oli hoopis Keltlaste püha Beltlane
beltane__the_maypole_by_brightstone-d3cria1 (1).jpg

Keldid pühitseti esimest maid Beltane nime all. Eelmisel õhtul — keltidel algas uus päev õhtul — kustutati kõik tuled. Kui tõusis päike, süütasid inimesed künkatippudel ja hiiepuude all maituled, et tervitada suve saabumist ja elu uuenemist. Loomad lasti karjamaale ja jumalatelt paluti neile kaitset.

Beltane ajal on värav teise ilma pärani. See tähistab kevade üleminekut suveks ja tähendab tõlgituna „helendavat valgust”. Pühendatud on see tähtpäev keltide valgusjumalale „Beldurile” või „Baalile”, tema vaste põhjala mütoloogias on aas „Baldur” või „Baldr”. Selle püha elemendiks on tuli, mis peab eemal hoidma haigusi ning on üldine puhastuse ja maipuu sümbol, mis fallose sümbolina tähistab viljakust ja assotsieerub põhjamaise ilmapuu Yggrasiliga.

Keskajaks oli sellele Inglismaa armastatuimale pühale lisandunud uusi kombeid. Mehed ja naised veetsid ööd kohalikus metsas lilli ja õitsvaid oksi korjates, et tervitada koos päikesetõusuga mai saabumist. Paganluse ajal tegid germaanlased sel ööl tuld, et talvekülm, eriti öökülmad lõplikult ära põletada…

Kristlik kirik nägi selles paganlikus kevadpühas Saatana kummardamise ööd ja muutis tähtpäeva nime Waldburgi öö.

Kõikjal vohas ebamoraalsus, kirjutab puritaan Philip Stubbes usulises traktaadis ”The Anatomy of Abuses”. Pidutsejad püstitasid küla keskele meiupuu, mille ümber kogu päev tantsiti ja mänge mängiti. Stubbes viitab sellele kui ”vastikule ebajumalakummardamisele”. Rahvas valis pidustuste juhtijaks maikrahvinna ja sageli ka maikrahvi. Ka Euroopa teistes paikades olid meiupuud ja maikrahvinnad üldtuntud.
Mis oli sellise maipühakombestiku tähendus? ”Encyclopædia Britannica” selgitab: ”Algselt oli selliste riituste eesmärgiks kindlustada hea viljasaak ning ka kariloomade ja inimeste viljakus, ent üldiselt jäi see tähendus tasapisi tagaplaanile, nii et neist riitustest said pelgalt populaarsed peokombed.”

Protestandi reformaatorid üritasid selliseid nende hinnangu järgi paganlikke pühi välja juurida. Kalvinistlikul Šotimaal keelustati maipüha aastal 1555. Puritaanide ülekaaluga Inglise parlament keelustas maipüha aastal 1644. Ajutiselt vabariiklikul Inglismaal olid maipüha ”liiderlikud kombed” põlu all. Ent aastal 1660 taastati koos monarhiaga ka maipüha.

Meiupuu kui viljakuse sümbol

Meiupuu on meilgi tuntud aga nüüd peamiselt Jaanipäeva sümbolina. Ka Skandinaavais siisk on Meiupuu tänapäeval kui jaanipeo sümbol. Tegemist on taimepärgadega ehitud viljakusmaagilise ehtega külaplatsil, (Beltlase meiepuu aga lintidega, jaanipäeva rõngastega) mis püstitatakse jaanipeol. Seitsmevärvilised riideribad ja taimevanikud võetakse maha järgmisel jaanipeol. Meiupuu ehted peavad seal püsima kogu aasta. Kui meil on jaanipidu seotud tulemaagiaga ja peo kõrghetk on jaaniöö, siis põhjamaalastel on meiupuu püstitamine päevane sündmus ja küla tugevate meeste auküsimus. Meiupuu vanikud põimitakse puu ristikujulise telje külge, telje otstesse kinnitatakse ringikujulised vanikud. Ring sümboliseerib sõrmust või sõlge. Kogu rituaalse tseremoonia tagamõte on ikka „liidu” sõlmimine. Võib öelda ka abieluliidu või maa ning vee liidu sõlmimine. Samuti süüdatakse suuri lõkkeid, mille ümber tantsitakse hea õnne nimel ja haiguste eemale peletamiseks. Võidakse jätta haldjatele andameid.

Mujal maailmas
Muistses Roomas langesid maikuu esimesele päevale kevade ja lillede jumalanna Flora auks korraldatavad pidustused – Floralia. See oli laulu, tantsu ja lilleparaadide aeg. Erilist rõõmu pakkus see pidustus rooma lõbutüdrukutele, sest nad pidasid Florat oma patrooniks.

Aga Eestis…
Muistsel ajal vanarahvas, kes kõike teadis, oli see päev vilja külvi alguse päev ja suvise ilmastiku ennustamise päev. Ilmselt sama, mis germaanlastel, arvatavasti oli ka meil, maarahva omad jumalad ja kevade kummardamise riitused omal ajal…

Katoliiklased suutsid sellele lihtsalt oma pühakud-kombed-kurjad nõiad külge pookida ka meile. Tegelikult nimetati vanade jumalate kummardamine Saatana kummardamiseks ja maarahvas aga lihtsalt pahelisteks paganateks ja nõidadeks. Kuigi oleme ka siiski nõiarahvas aga ei midagi pahelist, nagu tänapäeval mulje on jäänud.

Loksperi kristlik legend mõjutas ka Eesti kultuuripärandit.

Nõidade peod polnud kõikjal ühtviisi tuntud. Näiteks 19. sajandil oli volbripäev eestirootslastel teada kui nõidade liikumisaeg. Sealt levisid uskumused lähemate naabriteni. Ka Läänemaal ja saartel teati veel 20. sajandi keskpaigas, et nõiad käivad loksperil. Sinna sõitsid enamalt jaolt peremehed, kuid ka muu “kunste” valdav rahvas. Loksperil käimine ja seal mõõkadega vehklemine oli maa peal nähtav virmalistena. Aga siis ei sõidetud sinna sugugi volbripäeval (ega selle laupäeval), vaid hoopis neljapäeviti, jõulude ajal, suurel nädalal ja muudel tähtpäevadel. Nii oli see vanal ajal.

Loksperil käiakse Eestis pidutsemas mõnes üksikus paigas, lagendikul, metsas, 17. sajandi nõiaprotsesside andmetel ka jaanipäeval Sinimäel. Viimane kujutelm on lähedane 17. sajandist tuntud saksa pärimusele Blocksbergi mäel peetavast nõidade peost.

Blocksbergi peeti surnute asupaigaks – mis on metsik, ligipääsmatu, pilvesse peitunud mäetipp). 19. ja 20. sajandi pärimuses on säilinud vana hingerännukujutelm, kuid seos surnutekultuse ja kuradiga enamasti puudub.

Loksberil käivad meil enamasti peremehed (erinevalt Lääne-Euroopast, kus loksperilised on reeglina naised, kes püüavad noori tüdrukuid kaasa meelitada, või siis kõrgema sotsiaalse staatusega isikud), terved nõidade perekonnad. Nende käigud tulevad avalikuks sulase või harvem tüdruku, mõnikord ka juhusliku teelise või soldati vahendusel, kes uudishimust kordab pererahva maagilisi võtteid ja satub sedasi taevasse mõõgaga vehklema või muidu kohatusse olukorda.

Seevastu valiti keskaegsetes Eesti linnades, nii nagu ka mujal Euroopas, 1. mail maikrahvi ja -krahvinnat. Sel puhul toimusid pidustused, kus pakuti sööki-jooki ning korraldati võistlusi; üks traditsiooniline üritus oli ammulaskmine, mida kutsuti papagoilaskmiseks. Loomulikult kombed tulid peenema rahvaga mujalt euroopast.

Eesti rahvad kombed…
Kevadpühade saabumine tähistas kevade lõplikku võitu talve üle, kõige halva eemalepeletamiseks kaasnes tuletegemine (maituli), kellade helistamine, lärmitsemine ja muud rituaalid. Lõkked tehti ainult maapinnale (näiteks: jaanituli tehti posti otsa).
Mail alguses soovitatakse kaunvilja külvata ning kartulid maha panna. Kullamaal teatakse, et kevadpüha toob pääsukesed.

Töölispüha

Euroopa väljarändajad viisid maipüha kombed uutesse maadesse kaasa, nii et mõningad nende järglastest peavad maipüha ka tänapäeval traditsioonilisel viisil. Kuid paljudes maades on 1. mai või sellele järgnev esimene esmaspäev praegu lihtsalt töölispüha.
Lisa kommentaar »

Surnud…

4372431843_5df49cc48a_nSurnute teema on tundlik, eriti kui lahkunud on meile väga lähedane inimene. Raske on siis emotsionaalset tasakaalu säilitada aga veelgi enam rusuvalt mõjuvad väärkäsitletud uskumused, mis hirmutava ja hoiatavad, mida tegema peab ja mida mitte mingil juhul teha ei tohi.  Kõige parem on sellisele ebausule mitte mõelda. Siiski kirjutaks olulisemad küsimused ja hirmud lahti, mida inimesed kõige enam küsinud on ja mis neid kõige enam painab ja hirmutab. Teadlikus on ainuke edasiviiv jõud, mis hoiab meid kahe jalaga maa peal, inimene teadlik olles maailmaasjadest ei hakka alusetult mõtlema rumalusi ja ei ela oma elu veel raskemaks. Ja mis peamine, ärge hirmutage nende juttudega oma lähedasi, kes leinas.

***

Hakkan siia lisama järjest uusi küsimusi, millega inimesed minu või grupiliikmete poole murega pöördunud on. Kellegi nime ja identiteet loomulikult ei avalda, vajadusel korrigeerin küsimusi ja vastuseid siin..

***

Lahkus 4 kuud tagasi meie seast lähedane inimene ja kas lahkunust ühe pildi hoidmine avalikult kodus on lubatud või võib tuua pigem halba ?

Lahkunute pilte on alati hoitud kodus, keegi pole neid ära hävitanud. Pandi ikka must lindike ka. Must on ka kaitsevärv. Pole midagi karta ja muretsema ei pea. Samas ei maksa ka surnutele altareid rajada, las ta olla, kui oli, eraldi midagi rõhutada pole ka vaja ja ette kuidagi tuua, kui siis vaid alguses, leinaaeg mis on 40 päeva. 

Mäletan kunagi selgetnägijate saatest , et öeldi , et see lahkunu foto toob halba energiat koju .. Jäin mõtlema , et kui tõsiselt seda võtma peaks..

Need saated on tihti puhas tv show, igasugused arutud jutukesed käivad sinna juurde. Tegelikult endast lugupidav nõid/nägija/ravitseja ei tohi inimesi hirmutada. Kui sellist juttu tulema hakkab, ei maksa teda tõsiselt võtta. Kuidas saab see pilt tuua halba energiat ? Kes sellist energiat saadab ? Pilt ise ei oma mingit energiat, ei head ega halba, ka see lahkunu ei oma enam energiat siin ilmas, keha on läinud ja energia tase on NULL. Seda enam, miks peaks meile kallid lahkunud meile järsku teisest ilmast halba energiat lähetama. Halba teevad elavad ise endale, leinaga, millest ei saada üle, pilt ja mälestus inimesest võivad katkiseid inimesi lihtsalt viia tasakaalust välja. Aga selleks oleks vaja nendega rääkida, elavatega siis, neile selgitada ja neile abiks ja toeks olla

On üsna õudne, kui toas surnu sedasi elavate tegevust jälgib..

Aga kas elavad jälgivad ? Mõelge, kas pilt on kuskil ? Kas sa jälgid selle pildi kaudu, mis need inimesed seal toas teevad ?

Kordan veel… Elavatel on probleem, mitte surnutel. Elava ei saa leinaga hakkama. Igasugune õhutamine teemal, et surnute asjad nii ja naa, pigem süvendavad hirmu ja leina.

Lisaks kordan veel, miks peaks kallis lahkunu meile halba soovima ? Ja peamine, neil puudub energia, surnu kasutab viimase energiat lahkumiseks, viimane hingetõmme ja kaob (mõni kohe, mõni paari kuu jooksul). Neil puudub võime toota uut energiat, nii nagu elavad seda teevad. Seega on neil üsna mõttetu oma lahkumiseks vajalikku energiat kohe kollitamisele kulutada. Tundub, et elavad arvavad, et surnutel on kohe kinnisidee kollitama tulla. Küsiks ka kohe, palju siinsed elavad sellist kollitamist plaanivad, ei jõua surma ära oodata, eks :))

Tegelikult väga väga vähesed hinged jäävad siia kinni. Ja ega nad alguses ei rapsigi, alguses on nad üsna vakka.. Aga need levinud kummitused, on vaid siia ilma jäänud emotsioonväljad. mis kordavad ennast nagu katkine makk, üha uuesti ja uuesti. Inimene ise ammu on läinud.

Ja kui nad kinni jäävad, siis keegi neist pole pahatahtlik. Nad tahavad vaid oma poolikud asjad lõpetada, mida nad aga ei saa. Tihti tõesti elavate lein hoiab neid kinni. Kui jõuga hoitakse, võib mõni uriseda ka. Umbes nagu metskassi kinni hoidmine paljaste kätega , kes tahab põgeneda. Kui nägu ja käsi lõhki, siis ikka hoidja süü. Lõpuks neil jõud saab otsa ja hirm on tõesti parim viis saada elavatelt energiat.

Eestlastel on väga hästi välja arenenud surnute riitused. Kahjuks on need unustatud. Kuidas surnuid kutsuti vaid hingamisajal siia ilma, oktooberist kuni jõuludeni, mis neist taheti ja mida nendega siis tehti. Neile anti ka süüa, et nad elavate energiat ei nooliks, ja neil oleks jaksu tagasi minna oma ilma. Eks see oli omamoodi surnute kultus, vanad hinged kannavad endaga elatud elude tarkusi. Me kõik sünnime oma lastelastena ja sellepärast me rapsimegi, et oma järglaste elu kindlustada, läbi selle kindlustame enda vaimule ka keha, kuhu kehastuda. Hing on erinev vaimust. Hing on see SINA, aga uuesti kehastudes on vaimul uus HING ja uus identiteet. Sama hing enam uuesti ei sünni, enamasti nad lahustuvad ära, kui neid enam ei mäletada/keha lagunenud aga nad on ikka toonelas või manalas, mitte ei keksi siin ilmas.

Lisa kommentaar »

Halloween / Samhain / Mardipäev – Hingedeaeg / Kekri

Mis on tegelikult Halloweeni taga ? Kas see on ikka uus ja meile mõistmatu, võõras ja arusaamatu Ameerika maa komme, mida meil ei kõlba pidada ja tähistada ?

Aga tegelikult on tegemist algselt Keltide-Iirlaste Surnute jumala Samhain’i pidustustega (Iiri Oiche Samhain ) mis tähendab eesti keeles suve lõppu. See, et nemad on algupärase unustanud, on sügavalt nende probleem. Sama kurb, et soomlane ei tea enam, mis on Kekri.

Eestimaal vastavad sellele Mihklipäev, kui ka hingedepäev ja Mardipäev – teatavasti on neil palju soojem kliima, et alles nüüd lõpetatati sügistööd ja algas Hingede aeg. Ka hingedeaed pole kuupäevaliselt meilgi kirja pandud, aga siiski kirjade järgi peetakse hingedepäeva 2.novembris. Ja seegi on justkui kristlik püha – 2. novembril on puhastustules viibivate hingede päev, commemoratio animarum. Rääkigu nad kirikus, mis tahavad – ka see on vanarahvalt üle võetud.

Vanarahvas peab hingedepäeva alguseks aga aega, kui sügisel vajub udu maha, niiske uduloor põldude peal kutsub hinged kohale… Seega on meil lihtsalt hingede aeg.. Ju kristlased nagu alati, torkasid selle paganlikule ajale.

Hingedeaeg kõige laiemas mõistes ulatus mihklipäevast (29.09) mardipäevani(10.11), see ongi just raagus ja kõle sügisaeg, kus lehed on langenud, kuid lund veel pole. Vanasõnagi ütleb, et hinged tulid vankritega, kuid läksid regedega. Ka novembri rahvapärane nimetus kooljakuu viitab sellele, analoogne on soomlaste marraskuu. Hingedeaja peamine dateering ongi «enne mardipäeva».

Meil eestlastel on kombeks hingede päeval pigem hingata ja elada sissepoole, rahus ja omakeski, aga kas see ka nii on alati olnud, seda ei oska keegi öelda.

Keldid

Meile teada Halloween’i juured ulatuvad koguni eelkristlikusse aega, mil Suurbritanniat ja Iirimaad asustasid muistsed keldid. Keldid, kes kasutasid kuukalendrit, jaotasid aasta kaheks aastaajaks — pimedaks talveks ja valgeks suveks. Täiskuu ajal, mis oli kõige lähemal 1. novembrile, tähistasid keldid püha, mille nimi oli samhain, mis tähendab ’suve lõppu’.*

Keltide aasta alguspüha tähistati suve lõpus, mil saak oli koristatud ning kariloomad karjamaalt ulualla toodud. Keldid arvasid, et siis kui päevad lühenevad, tuleb päikesele mitmesuguste riituste ja ohvritega uut jõudu anda. Vana aasta lõpus kustutati kõik tuled, sümboliseerimaks selle surma, ning uue aasta algust pühitseti pühade lõkete süütamisega ja kõik kogukonna liikmed võtsid neist lõketest sütt, et oma kodus uuesti koldesse tuli süüdata.

Arvati, et samhain’i ajal avaneb eesriie, mis lahutab inimesi üleloomulikust maailmast, ning head ja kurjad vaimud uitavad siis mööda maad ringi. Surnute hingi usuti pöörduvat koju tagasi, mistõttu neile pandi välja toitu ja jooki, et neid lepitada ja õnnetust eemal hoida.

1. nov oli Celtide Uue aasta esimene päev !

Samhain
31. oktoober Jumal sureb, et taas sündida (Jumalanna poolt) Yule ajal. On tähtsaim sabat, nõidade uusaasta. Samhaini ajal meenutatakse lahkunuid lähedasi.

Yule ehk talvine pööripäev 21. detsember, Jumalanna sünnitab Jumala.

Imbolc 2. veebruar Jumalanna taastub sünnitusest, Jumal on väike poiss.

Ostara ehk Kevadine Pööripäev 21. märts. Jumal on sirgumas meheks.

Beltane 1. mai Jumalast on saanud mees, kes armub Jumalannasse. Jumalanna jääb Jumalast rasedaks.

Litha ehk Suvine Pööripäev 22. juuni Jumalanna ja Jumala vägi on kõrgpunktis. (Meil ju Leedo)

Lughnasadh 1. August Esmased teraviljad on lõigatud. Jumal on muutumas nõrgemaks.

Mabon ehk Sügisene Pööripäev 21. september Jumala elupäevad on jõudmas lõpule.

Sumerite Päikesejumal UTU e. Šamaš ja Lug

Sumeri päikesejumal Utu oli pimeduse ja kurjuse vaenlane, kes ajas tõved minema oma tiibades peituva ravijõuga. Ta oli ka õiglusejumal. Hiljem sai ta nimeks Šamaš, mis tähendab akadi keeles päikest

Keldi valguse- ja päikesejumal Lug oli üks väheseid keldi jumalaid, keda austati Iirimaast kuni Hispaaniani. Tema nimi tähendab tõlkes ‘särav’. Lug oli sõdalane, võlur ja kõigi käsitööde valitseja. Keltidele sümboliseeris tuli päikest. Nad pühitsesid aastaaegade vaheldumist nelja suur pidustusega. Neist tähtsamad tseremooniad olid samhain ja beltine, millega tähistati talve ja suve tulekut. Ülejäänud kaks – imbolc ja lugnasad – korraldati veebruaris ja augustis.

Ka skandinaavlastel olid sellised pühad ja neilgi oli tähtsaim talve alguse tähistamine, mis kestis mitu päeva. Seda nimetati talveööde pidustusteks. Antiikautorite kirjutistes on juttu keldi pidustustest, eriti samhainiga seotud viljakusriitustest ja inimohverdustest. Jumal Teutatese auks ohvreid uputati ja Taranise lepitamiseks põletati neid korvides


Eesti rahvausundis hingesandid

Mulgimaalt on andmeid ka hingesantidest, kes olnud valgesse riietatud ja käinud perest peresse, rääkimisest hoiduti, hoopis vinguti ja uluti – ühesõnaga häälitsusedki viitasid vaimude imiteerimisele. Nemadki küsinud süüa, nii nagu hingele kohane. Seega polnud nad mardisantide-kadrisantide sarnaselt lõbusad.

Võrreldes soome ja karjala kekritaride või köüritäridega, kes tundmatuiks ning koledaiks maskeerituna lapsi hirmutasid ning läti tsiganitega, kes perest peresse naljatamas ning mõistatamas käisid, on Viljandimaa hinged sellistena üsna omanäolised.

taitavat497

kekri- ja nuuttipukit

Hingedeaeg Soomes ja mujal

Soomlased tähistasid veel 20. sajandi alguses 1. novembril kekrit, mis oli algselt seotud lõikuspidustustega, kuid mille tavad meenutavad ka eestlaste hingedepäeva ja mardi-kadripäeva traditsioone. Lahkunute haudadel süüdati küünlad, käidi ümberriietunult talust tallu kekritaridena või köüritäridena..

http://blog.kansanperinne.net/2009/11/kekri-vainajainpalvelus-muinaisilla.html

Niistä myöhemmin kirjaanpannuista tiedoista ja muistoista, joita Kekrin viettämisestä on säilynyt, käy helposti selville, että se on ollut vuoden suurimpia juhlia. Monessa laulussa ja sananlaskussa on aina nykyisiin aikoihin asti säilynyt muisto tämän juhlan runsasvaraisesta vietosta”

Sen viettotavat taas epäämättä todistavat, että yli koko maan on tämän juhlan tarkoituksena henkien vastaanottaminen ja ravitseminen, ja sen lisäksi selkenee muutamista tiedoista, että nämä henget, Kekrittäret, Kekrin hönttämät, Keijuset, Tontut, Intikat y. m. olivat tuonelaisia ja manalaisia, s. o. vainajain henkiä.

Kekrin oli siis Soome aasta suurim püha.

Slaavi rahvaste sügisene esivanemate austamise päev on 26. X (sellele eelnev laupäev), sama tähtpäeva pühitsevad kirde-eestlased, vadjalased ja karjalased.

 

Eesti Mihklipäev, Soome Kekri, keltide Samhain

Aga miks mina arvan, et Soomlaste Kekri oli sama päev nagu Keltide Samhain. Esiteks on ka Shamain aasta viimane päev, lõpetatakse karja ja põllutööd ja peetakse suuri pidustusi – umbes nagu Eestis Mihkilpäeva (varem oli see alles oktoobri keskel, oli ju kalendri liigutamine 20.sajandi alguses, u 13 päeva tagasi, ühesõnaga ennem oli see 13. oktoober ja nüüd 29.september) ja Hingede/Mardipäeva vaheline pidustus. Seega kõik oli ajaliselt üsna samal ajal.

Ka soomlaste Kekri oli aasta viimane päev… Nimelt Shamain on Keltide surnute jumal, ja vana aasta ööl ta sureb ja sünnib Jumalannana, algab Keltide uus aasta – 1 november. Üsna palju sarnaseid jooni.

Mart – Mardus 

Lisaks vaataks, kust pärineb see sõna Maridepäev:

mardus, marras, marrus, margus, mardushing (eesti), matroni (vadja)- kannatusi kuulutav vaimu hääl, õnnetuse kuulutaja, õnnetus, surma kuulutaja – käskjalg, mõnikord ka surm.

Osaliselt samastatav kodukäija ja kummitusega.

Oskar Looritsa arvates tuletub putukate üldnimetus mardikas soomeugrilisest surnunimetusest mardus. Mardikas on nn. hingeloom. Hingeloom läheb liikvele siis, kui inimene magab: magaja suust võib lisaks liblikale tulla välja ka lihtsalt sitikas, mesilane, kärbes, parm, sipelgas, ämblik, lepatriinu, samuti ihulind, ussike, hiireke, sisalik, konn; teatakse ka elulutikat (Simuna), eluritsikat (Karksi), enge-putukat (Saarde, Häädemeeste), henge-liblikat (Vastseliina). Algselt võinud hingeloomaks olla vahest isegi mõni pärisloom, hunt ja karu. „Kes ihulindu enese ihu sees veel tunneb, see elab kolm aastat veel sest ajast julgesti” (Kärla). Ihulind on konkreetse olendi kuju omandanud inimese hing.

Ürgne sõnatüvi mar tähendab ‘mees, isane’; ‘inimene’ (vrd babüloonia mar – poeg, tähenduses inimese poeg, s.o inimene; vrd vanaindia martåh ‘inimene, surelik’; vanairaani martas; vrd marid, merjalased, mordvalased, udmurdid). Eesti mardikuud novembrit nimetatakse meil ka hingedekuuks (lutsidel hing-aigu-kuu); soomlastel esineb see ametlikult marraskuu nime all.

Mardipäeva mardikultus seondub tõenäoliselt mardusega. Marduseks ehk marraseks arvatakse algselt nimetatud lihtsalt surnut, hiljemini surnu või varsti sureva inimese hinge, kes end kehast eraldi näidates surma ennustab: „Vanarahva usu järele käia igal inimesel kas surma eeli ehk surma peale vaim väljas. Headel enne surma, pahadel peale surma. Vaimu, mis enne surma käib väljas, nimetatakse mardus, seda mis peale surma käib, kodukäijaks” (Kadrina).

Kreutzwald mäletab veel marduse kiljatust metsas. „Kalevipoja” sissejuhatuses kirjutab ta: „Kuulin Mardust kiljatamas, / Laane nurgas nuttemassa, / Metsa kaisus kaebamassa.” Marduse kisendamine on esivanemate kutse, s.o muistsete meeste hääl metsas, s.o vaimu hääl metsas, kes vaiksel õhtul endise aja häda ja ahastuse üle kaebab.

Vanemad rahvajutud pajatavad, et kui marras külas oli, tuli öösi hall mees sepapatta kirstunaelu taguma. Mardust ei tohi vaadata, jääd pimedaks.

Mardus, mardushing, viirastus on kinnijäänud esivanem. Hinged, keda mingil põhjusel siin ilmas kinni on ja harilikult seotud mingi kohaga. Võisid käia naise juures seda vägistamas. Selline naine võis sünnitada mardusest kretiine, soerdeid, vigaseid, tarkasid küürakaid, kurjategijaid (sünnilt kurjategijad). Neil võisid olla saba, rohkem kui 2 jalga ja 2 kätt, soomustes või lauskarvased, mis ei seganud neil olla ülimalt targad ja võimsad. Ka selline naine jäi soerdina kinni. Nad on väga väekad, pingutuseta valitsesid/käsutasid teisi hingi. Neil tuli kõik nagu iseenesest, harjutusi tegemata. Kuid nad olid siiski kindlasti kinnijääjad ja seda ka nende järglased. Eluringe ringlevad nad mana ringis või jäid soerditeks, kohahingedeks, kohaperemeesteks. Mardused ja manahinged kardavad igasuguseid kõlavaid helisid, kõiki pille. (Sass)

Marruse räsitud loom on vaevatud, nagu palavikus. Marrused liiguvad öösiti.
Meil on november Hingedekuu, Soomes – Marraskuu.

Simunapäev 28. oktoober

Väga ammustel aegadel arvati juba simunapäev olema hingedeaja lõpuks (hiljem nihkus hingedeaja lõpp mardipäevale 10.11.).

Rahvakalendris väga vähetuntud püha, mille kohta on üldtuntud ilmavanasõna, mis märgib maa ja vete külmumist: Siim teeb sillad, Nigul lööb naeltega kinni.

Vanemates trükistes on simunapäeva nimetatud hingedeaja lõpuks.

Lätlaste kombestikus kuulub hingedele toidu panemine simunapäevale (28. X), hingedeaja dateeringud on varieeruvad nagu eestlastelgi, ilmneb samasugune tendents ühtlustuda novembrikuu esimestele päevadele.3

Ka Kristlastel on see seotud suremisega – Apostlite Siimoni ja Juudas Tadeuse surmapäev

Mõlemad apostlid (1. sajand) jutlustasid Pärsias, hukati koos ja neid mälestatakse alati koos. 6.-7. sajandil toodi nende säilmed Rooma. Anglikaanid kujutavad Juudast laeva ja Siimonit kalaga. Juudast peetakse lootusetute juhtumite patrooniks, atribuut on rist või saag, ta on ka puuraiujate patroon.

Vormeli Simun sillad ehitäb mardile maale tulla tuntust Eesti põhjarannikul saabki ilmselt seletada põhjanaabrite traditsiooni reministsentsiga. Seevastu kõneleb Võrumaa kagunukas paiknev levikuala vastu Läti piiri kultuurisuhetest lõunanaabritega. Lätis on, nagu Soomeski, simunapäeva kohta märksa enam teavet kui Eestis. Simunapäeva eelõhtul on hingedele toitu välja pandud. Söömakutsumine ning kostitatavate ärasaatmine olid peremehe ja perenaise ülesandeks. Kui toit jäi puutumata, oldi mures, et hinged ei jäänud rahule. Pererahvas asus sööma alles pärast hingede ärasaatmist. (Šmits III, 1940: 1666–1667; Šmits IV, 1940: 1960.)

Lõunanaabrite tugevamate traditsioonide mõjuga saab ilmselt seletada meiegi simunapäeva-vanasõna lokaliseerumist Hargla, Rõuge ja Vastse liina khk. Kolmas sillutamisvormeli levikupiirkond nii vanasõna- kui laulužanris jääb eesti hingedeaja-traditsiooni dominantalale Mulgimaal ja Tartumaal. Jääb veel lisada, et F. J. Wiedemanni (1876: 371) teatel kannab hinge-kuu või hingede-kuu nimetust ajavahemik 29. septembrist 28. oktoobrini (seega mihklipäevast simunapäevani).

Uskumusi veel:

Usuti, et hinged saavad just sel’ päeval mööda vastvalminud ja habrast jääsilda üle vee oma paikadesse ära rännata. Selle päeva olevat hinged lahkumiseks valinud just seepärast, et see simunapäevane jääkirmetis veel nii noor ja õrn on – siis pole hingedel tarvis karta, et keegi uudishimulik siit maailmast neile teisele poole salaja järgi hiilib.

Küll aga võtsid noored neiud Simunapäeval ette teekonna ojade ja jõgede äärde, et simunapäeval paigaletarduva vee pinnalt oma tulevase kaasa peegeldust leida.
Ja ikka hõbedat pidi veevaimudele selle kena pildi eest kingiks viima.
Tüdrukud teadsid, et kui antav hõbedatükk läbi selle kerge jääkirmetise niimoodi vette kukub, et ainult kukkumiskohale pisike avaus sisse tuleb ja vetepind muul moel häirituks ei saa, siis on veel eriti suurt ja pikka õnne oodata ja kõik sellel ööl nähtavad uned pidavat täiesti tõeks saama.

Vanarahvas uskus, et simunapäeval ei tohi karja välja ajada isegi kui ilmapoolest oleks saanud. Räägiti, et Siim jäätab üksiti koos muude vetega lehmade piima ka ära ja siis esimeseks jõulupühaks on piima majast läinud.

 

Kuu ja Päikesekalener

 Uus aasta kui selline tuli alles palju hiljem meie maale, ennem oli ju Kuukalender, päikesekalender tuli ju tegelikult üsna hiljuti kasutusele, mingi 18 algul

Ja veel enne seda oli ju 5 päevane nädal. Arvatavasti ka soomlastel, seega 31.jaanuar kui selline tuli alles päikese kalendriga ja VANA JA ÕIGE aastavahetus oli päikese kalendri järgi  31.10. Seega mitte üldse talvisel pööripäeval, kui päevad hakkasid pikemaks muutuma. Aastavahetus polnud isegi mitte sügisesel pööripäeval, vaid aasta lõppes lihtsalt aasta oluliste põllutööega.

Luukerede tants Mehhikos

Mehhikos tähistatakse 1.-2. novembril Surnute Päev. Traditsioon on alguse saanud asteekide festivalist, mis oli pühendatud nende jumalanna Mictecacihuatl’ile, kes oli allmaailma ja surmajärgse elu valitseja. 1. november on lastele pühendatud, mida kutsutakse ka Süütute Päevaks või Väikeste Inglite Päevaks.  2. november on pigem täiskasvanud lahkunute ja üldisemalt kõigi surnute päev.

Selleks, et lahkunud hinged end hästi vastu võetuna tunneksid, on kodudesse püstitatud väiksed altarid, mida kaunistavad küünlad, pealuud, oranžid saialilled ja paberist voldikud, millel on kujutatud tantsivaid luukeresid. Kindlasti on seal ka erinevad joogid ja söögid. Väga populaarsed on luukere- ja pealuukujulised maiustused, erinevad puuviljad, koogid ja leib. Leib on spetsiaalselt Surnute Päevaks küpsetatud ning seda kaunistavad kondi ja pisara motiivid, mis siis viitavad otseselt lahkunutele ning kurbusele.

Sellel päeval külastatakse surnuaedades omaste haudu, loetakse palveid ja süüakse haudade juures. Mõnel pool Mehhikos on komme veeta omaste haudadel terve öö. Levinud on ka linnades peetavad pidustused ja rongkäigud, kus pealuumaskides, luukerekostüümides ja ka saatanaks kehastunud inimesed tantsivad ja  laulavad muusika saatel. Kärarikas ja värviküllane festival, mis on mõeldud ennekõike surnutele, pakub elavatele võimaluse veeta hästi ja lõbusalt aega.

 

Kokkuvõte

Nagu lugeda, on hingede aega peetud ja peetakse igal pool üle maailma – pigem näen rohkem pidustusi ja kärarikkaid tavasid – tundub, et vaikne hingedepäev on kas pigem kristlik tava, unustatud õige vana või ongi see eestlasele loomuses – pigem oma ette vaikselt ahjuaugus kükitada….

Ja see soomlaste Kekri on üsna huvitav. Sellest ka suur Halloweeni lembus, sest Halloween ju tuli Iirlastega ja Iirlased on Keltide järeltulijad ja selle tava neile tõid. Põhjamaades on
paljud pühad üsna sarnased…

Kasutatud kirjandus, vaata lisaks:

http://wol.jw.org/en/wol/d/r37/lp-st/102001722
http://www.folklore.ee/tagused/nr30/siimets.pd
http://www.postimees.ee/2525011/sugisohk-hingedest-udune-mttehetk
http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-hingedepaev.php
http://www.telegram.ee/vaimsus/hingedepaevast-ja-hingedeajast#.Vje4N7fhCM8
http://www.looduskalender.ee/node/21687

http://www.maavald.ee/maausk/maarahva-pyhad/kooljakuu/516-hingedeaeg
http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/usund/eesti/hiiemae.pdf
http://www.folklore.ee/erk/exhibits/show/hingedeaeg

Kuula:
https://av-01.err.ee/vaata/ma-ilm-ja-monda-ma-ilm-ja-monda-surmast-ja-hingedepaevast
http://arhiiv.err.ee/vaata/kirjandusminutid-oskar-loorits-hingedeaeg

1 kommentaar »

JÕULUD

247cda88f47dce5e7081a45f89145a47Jõul ehk Jõulud, Joulu, Juhla, Jul, Yule and Yalda.

Meile, eestlastlaste, põhjamaa inimeste jaoks on tegemist iidest ajast tuntud päikese taassünni pühaga, mida on erineval viisil tähistatud kõikide rahvasate seas, viisil mis just nende jaoks õige,  ja eri kontingentidel üle planeedi. Kuna päikest on inimene jälginud aegade algusest saadik, päikese ja kuukalender hoolikalt üles märkinud, siis teadis juba ürginimene, millal on päike talvisel pööripäeval pesas ja millal algas taas päeva pikenemine, see oli talve murdumine, võit pimeduse üle, samm suve ja külluse poole.

Kristlus ja Päikesejumal

Ikka ja veel usutakse siiralt seda legendi eestlaste seas, et Jõulud on VAID Jeesuse sünnipäeva pidu, meie niiöelda päästja tulemine, aga mida rohkem ma selle kohta uurin, seda rohkem hakkan ma mõistma, et tegelikulult pole JÕULUD mitte üldse (ALGSELT) kristlik püha, mida paljud veel arvavad. Nii nagu ma ise 10 aastat tagasi jõule ei soovinud üldse pidada oma rumaluses, sest juba siis hakkasin ma mõistma, et midagi on väga valesti selle asjaga, aga mis siis täpselt, jäi vastava kirjanduse puudumise taha kinni. Aga nüüdseks olen mõistnud, et tegelikult kristlased lihtsalt kaaperdasid selle tähtsa päeva, ehk pistsid oma päästja sündimise iidse ja väga vana paganliku ühe aasta tähtsamale päevale. Mitte lihtsalt ei kaaperdanud pööripäeva au, vaid kõikide iidsete PÄIKESEJUMALATE SÜNNIPÄEVA ! Meie inimesed aga tähistame seda endistviisi, kuna see teadmine on meie teadvuses sees, me tajume selle aja ja sündmuse tähtsust aga oleme SISU  tänu ajupesule unustanud ja asendanud uue koodiga, mis oleks aeg murda.

Päikesejuma mõistet ei maksaks võtta ka sõnasõnalt, meile arusaadaval moel, et tegemist on jumala staatusesse tõstetud olendi sünnipäevaga, vaid otsesest mõttes, PÄIKESE endaga, selle energiaga millega meid toidetakse.

Nagu teada hakati tegelikult Jeesukese sünnipäeva tähistama alles 4. sajandil. Pealegi kui sügavamalt uurida, saame teada et UT (uus testament) pole kordagi Jeesuslapsukese sünni aega täpsemalt märgitud. Pigem on netiavarustes km kaupa arutelusid selle üle, et tegelikult on see jutt otsast otsani segane ja faktilisi vigu täis. Enamasti siiski VT ja UT on lihtsalt kogumik vanu legende, pärimused on üle võetud, enda omaks tehtud ja tänu sellele üsna ebausaldusväärseks muutunud, ühesõnaga endale kogu au ja kuulus võetud – meil on päästa. Pealegi algne Jeesuse sünnipäev oli 6.01 ja tänaseni peetakse jõule 6.jaanuarini. Veel Armeenlased siiani peavad jõule 6.01.

Niisiis, kui uurida UT tekste ja tegelikust, siis näiteks jutt kolmest karjasest Petlemmas, kellele ingel teatase teada rõõmusõnumitest, siis tegelikult detsembri kuus on ka seal liiga külm, et karjaga öösel väljas olla.  Lisaks paneb mõtlema, milleks lapseootel naine keset külma võtaks ette 150 km reisi, pole usutav.

 

Minnes tagasi sõna Jõulud juurde ?

Vanadel Keltidelt jumal Yule, ehk siis tähistatakse jumalanna Yule festifali. Jumal Samhain surigi ju 31.10, et sündida jumallana Yulena 31.12.

Veel vanas Norras ja Islandil jól, nüüd jul või jol, Taanis ja Rootsis jul. Eesti keeles Jõul ja Soomlaste joulu. Seega Jõul on ühe iidse iidse jumalanna nimi, kes on Eestis unustatud, aga mujal põhjamaades veel mälus.

Iraanis on 25.12 Yalda, samamoodi tähistatakse pööripäeva, valguse võitu pimeduse üle…

Nimetus jõulud võib olla ka germaani päritoluga. Nii kandsid skandinaavlasii talvise pööripäeva pühad nimetust jõi (hjul) — s. t. ketas, anglosaksidel jälle geõl=rõõm, nali.

Skandinaavlaste julpüha kestis 12 kuni 20 päeva suurte pidustustega ja ohverdamistega. Need pidustused pidid kas hävitama surnud esivanemate hingesid, kes siis kõikjal liikusid, ja samuti taotlesid tulevase põllu- ja karjasaagi õnnestumist. Sama ajaga ühtusid ka skandinaavlaste rahu ja sigivuse jumaluse Freyr’i austamise pühad, mis kõik olid seoses päikese kulminatsiooniga ja päevade pikenemisega

Mithras – Sol InVictus – Horus – Jesus – sünnipäev on 25.12

Zoroastrianismis ehk Mazdaismis Päikesejumalat Mithras,
Indias Mithra ja Kreekas Mithras kultus. Mithra oli aarialaste jumalus, mis oli ka vedalaste juures suures lugupidamises,
Pärsias ja pärslaste kaudu levis Mithras kogu Ees-Aasias ning esimesel sajandil enne Kristust ka õhtumaal, Rooma riigi aladel, ja isegi üle selle, nii Saksamaal kui ka Skandinaavias. Tänaseni leitakse siin ja seal Saksamaal Mithra kultuse pühadusi ja reliikviaid.
Roomas “Võitmatu päike ” ehk Sol InVictus
Ristiusu algpäevil oli Mithra kultus ristiusule kardetav võistleja. Mitmed Rooma keisrid olid mithra-usulised. Eriti II ja III sajandil jõudis Mithra kultus Rooma riigis haripunktile. Selle eriti suur toetaja oli keiser Traianus.
Egiptlaste Horus (Egiptus) ..

ja Jeesus (3. sajandil ja nimetusega “Õigluse päike”) .. neil kõigil on samal päeval sõnnipäev ja neid kõiki on isegi kujutatud sarnaselt ikoonidel ja kunstis.

Neitsi 

Jeesuse sünd neitsist aga vihjab sellele, et Jeesuse sünd oli neitsi tähtkujus. Tegelikult neitsist sündimine idee on juba itsetesse legendidesse kirja pandud, ei midagi uut polnud see ka Jeesuslapsukese puhu..

Egiptlased kujutasid vastsündinud päikest isegi lapsena pildil, mis tema sünnipäeval – talvisel pööripäeval – tema kummardajatele vaatamiseks välja toodi. Kahtlemata oli see Neitsi, kes 25. detsembril poja sünnitas, võimas orientaalne [st Lähis-Ida] jumalanna, keda semiidid kutsusid Taevaseks Neitsiks või lihtsalt Taevaseks Jumalannaks; semiidi maadel oli ta üheks Astarte [inglise keeles ka Easter ehk lihavõtted] paljudest vormidest.

Pööripäev

Miks siis 25.12, mitte 21.12 ? Tegelikult on 25 käänupäev, 21-24 on pesas, ühepikkused päevad, alates 25 on päev jälle pikem.

Ahto Kaasik:

“Pööripäev kui selline on tänapäeval üle tähtsustatud. Meie rahvatraditsioonis on oluline pööriaeg, mis kestab mitu päeva. Pööriaeg algab astronoomilisel pööripäeval 21. või 22. detsembril ehk jõulukuul, ja lõpeb 25. detsembril – siis hakkab päike taas pikemalt käima, algab uus päikeseaasta. Vahepeal on päike pesas – talvises päevapesas. Jõuluaeg on päikeseaastavahetuse aeg.

Võrumaal on veel XX sajandi alguses öeldud 25. jõulukuu päeva kohta, et see on vastse ajastaja päev ehk siis uue aasta päev. See on meieni elavalt jõudnud traditsioon.

Enamik meie rahva jõulutavasid on põlised ehk siis maausulised ning pühendatud aastavahetuse hetkele, mil valmistutakse uueks aastaks. Jõulud on uue aasta seeme – see usk muudabki jõulud pühaks.”

Kingitused ja kombed ?

Näiteks Saturnaalid on Vana-Rooma pühad, mida peeti Saturnuse auks. … neid tähistati üldiste söömingute ja vastastikuste kingitustega. Saturnaalide kombed kajastuvad ristiusu jõuludes.

“Saturnaalia ajal tegid rikkad vaestele kingitusi, et austada kuldset vabaduse ajastut, mil Saturnus valitses maailma. Orjadel lubati vahetada oma isandatega kohad ja riided. Nad valisid isegi oma kuninga, kes valitses pidustuste ajal despoodina. Saturnaalia tähendas metsikut liiderdamist ja oli Paani enda vääriline festival”

“Loomulikult sattus see varase kiriku poolt tugeva tsensuuri alla ja hoolimata faktist, et Jeesus Kristus ning pühakud asendasid järk-järgult paganlikke jumalusi, peeti seda kaua aega kristliku ideaaliga täiesti kokkusobimatuks. Ometi oli see festival kaotamiseks liiga populaarne ja [katoliku] kirik andis viimaks sellele vajaliku tunnustuse, uskudes, et kui jõule ei saa alla suruda, siis tuleb neid pidada kristliku Jumala auks”

Vigala Sass on kirjutanud järgmist:

Talvine pööripäev ehk toomapäeva oli ka vaimudepäev.  Ei tohi segi ajada hinge ja vaimu. Hing ja vägi läksid hauda ning kadusid koos kehaga, aga vaim jõudis teise ilma. Vahepeal võis vaim ka natuke ringi hulkuda, olla mõni tootemloom või libahunti joosta. Talvine pööripäev ongi vaimude päev, mil esiisade vaimud tulevad koju käima, vaatama, kuidas meil läheb. Meil, eestlastel, ei olnud surma nagu kristlastel, et sured ära, tõused üles ja astud kohtu ette.

Ööl enne talvist pööripäeva detsembris pandi akendele küünlad põlema, et esivanemate vaimud oskaksid koju tulla. Kaeti laud. Laua otsa, kus eelmine peremees harilikult istus, pandi küünal ja toit. Pärast pööripäeva alustas vanarahvas suuri pidustusi. Nendele pidi puhta südamega vastu minema.

Pärast pööripäeva ärkas päike üles. Enne aasta lõppu otsiti omavahel lepitust. Kui vihamehed kogu külarahva ees ära ei tahtnud leppida, võeti asi avalikkuse ees üles. Tihti leppisid vaenupooled juba enne külakohut ära.

Eesti jõulukombed

Eesti Jõuludel/Uusaastal kui siirdeperioodil olid rahvauskumuste järgi liikvel head ja halvad haldjad, surnute hinged jm. nn. teise maailma olendid. Heade vastuvõtmiseks ja kurjade tõrjumiseks tekkis rohkesti kombeid, tõrjuti kära-müraga, tuledega jms.

Eestis on jõulud kestnud 24. detsembrist 6. jaanuarini või siis Kristlikus keeles advendist kolmekuningapäevani. 19. sajandil on jõulusid venitatud pikemaks nn järelpäevade ehk lapsepäevade ehk annepäevade ehk nuudipäevade ja muunimeliste päevade abil. Peamiselt olid need siis päevad, millal mehed liikusid viimast õlut otsides külas ringi. Tundub, et sel kombel saadi kuni kolm töövaba lisapäeva (jõulu-annepäev, jõulu-juulapäev, pühade emapäev; nääri-annepäev, Anne lapsepäev; kolmekuninga-kaiepäev, Kaie lapsepäev, kolme-kuninga-krõõdupäev).

Toomapäev ja Must Toomas

Jõuluaeg algas vanasti toomapäevaga ja kestis kuni nuudipäevani, nii et ka uusaasta ja kolmekuningapäev sinna sisse jäid. Aja jooksul kujunesid viimastest omaette pühad, aga rahvasuus kutsuti neid veel kaua aega edasi jõuludeks: vana-aastaõhtu ja uue aasta esimese päeva kohta öeldi uued jõulud, kolmekuningapäeva kohta aga kolmandad jõulud või jõulusaba.

Toomapäev 21. detsembril oli jõuluaja algus. Selleks päevaks pidid olema kõik aasta toimetused tehtud, võlad makstud ja lubadused täidetud. Majapidamises tehti suurpuhastus, isegi sauna kerisekivid pesti puhtaks. Lauad küüriti puhtaks ja magamiskottidesse pandi värsked heinad. Kõik suurem praht, mis koristamise käigus tekkis, koguti kokku ja nimetati Mustaks Toomaks ning maeti maha. Kardeti, et kui Toomast hoolsalt ei mata, siis poeb ta hauast välja ning uputab järgmisel aastal kogu majapidamise tahma ja mustuse sisse.

Jõuluvorstide valmistamine ja õlletegu kuulusid samuti toomapäeva tegemiste hulka.

Tuhkapoiss

Jõululaupäev

Toomapäevast kuni jõululaupäeva hommikuni toimus usin pühadeks valmistumine. Kõik tööd, mis polnud otseselt jõuludega seotud, olid keelatud. Selle sisse langes kogu jõuluperioodi söögi valmistamine, sest jõuluõhtust alates toite ainult soojendati.

Kõige olulisem toiming oli aga õlgede tuppa toomine. Vanemal ajal olid õled elumaja ja kiriku põrandal üldiseks jõuluaja tunnuseks, mitte ainult Eestis, vaid ka paljudes Euroopa maades. Jõuluõlgede komme pärineb paganluse aegadest. Arvatakse, et see tava on seotud esivanemate kultusega, aga kuidas täpselt, pole selge.

Jõuluöö ja päikeserist

Pärast seda, kui jõululaupäeva õhtul pimedaks oli läinud, saabus aeg, kus kõik taeva- ja põrguväravad lahti olid. Kõige kindlam viis kurja vastu on olnud rist, mille algne tähendus ei tulene kristlikust ristipuust, vaid paganlikust Päikese sümbolist. Enne jõuluõhtut tehti riste igale poole, kust kurjad vaimud võisid sisse pugeda: ustele, akendele, väravale, samuti loomadele selga.

 

Esivanemate hinged

Üks kõige vanemaid ja kauem püsinud uskumusi on, et jõuluöösel tulevad esivanemate hinged koju tagasi. Seetõttu ei pandud jõuluööks ka uksi haaki ega riivi. Samuti jäeti neile sauna vesi ja vihad ning söök lauale.

Jõuluaja lõpuks oli enamasti kolmekuningapäev, saartel ja rannikul kohati ka nuudipäev (7. jaanuar). Nuudipäeval käisid noored mehed talust tallu ja lõpetasid igal pool õllevarud ehk „ajasid pühad välja“.

Ahto Kaasik – Jõulukrässid korjavad kurja kokku – üheksast erinevast puust tehtud tuli

Ahto Kaasik: “Jõuluaeg algab toomapäevast, 21. detsembrist – see on suurpuhastuse päev, sest ees ootav püha aeg nõuab puhtust eluruumides ja ka hinges. Vana aasta praht aetakse välja. Toomapäeval pannakse üles ka jõuluohutised, mida me praegu nimetame jõulueheteks või kaunistusteks. Need on kõikvõimalikud krässid, riputised, märgid.

Kõrtest, roost, lõngast, õlgedest tehtud tähekesed, kuubikud, kroonid loovad argimõistes meeleolu. Maausu mõistes on krässe mõtestatud aga ka kui ohutisi – kui kaitset loovaid esemeid, mis püüavad endasse pühal ajal kõik soovimatu: puhastavad eluruumide väge ja tekitavad inimestele turvalise tunde.

Kuna aastavahetuse aeg loob omamoodi kogu järgmist aastat, valmistab seda ette, siis on väga tähtis, et inimesed oleksid pühal ajal õigesti häälestatud, tunneksid häid mõtteid – siis on need valdavad ka eeloleval aastal ning see tuleb meeldiv ja kerge.

Et krässid koguvad endasse ka kõike negatiivset, halba väge, põletatakse krässid ja ohutised pärast jõulu ära. Suurtes linnades tehakse ju praegugi jõulukuuskedega sama: heidetakse nad suurtesse lõketesse.

Halba väge kogunud krässe pole mõistlik jätta aastaks otsaks kuhugi kapi peale uusi jõule ootama. Jah, nad on küll sageli väga ilusad ja armsad, aga nende juures on oluline ka see, et nende meisterdamine on samuti väärtus omaette. Nende riputiste tegemine valmistab inimestele rõõmu, naudingut ja seda on hea igal aastal uuesti kogeda.

Jõulukrässi taaskasutamine on nagu plastmassist jõulukuusk – ta on küll alati olemas ja teda on lihtne välja tuua, aga temaga ei kaasne seda rõõmu ja väge, mis tuleb igal aastal uue kuuse toomisega.”

Vana-aastaõhtu juurde kuulub veel üks taig – üheksast erinevast puust tehtud tuli. See on siis aasta esimene tuli: vana tuhk viiakse välja ja üheksast puuliigist, mille hulgas peab kindlasti olema kadakas ja pihlakas, tehakse ahjutuli. Vanasti, kui me elasime suitsutaredes, tuli suits muidugi tarre ja usuti, et sellel on eriline, puhastav, tervistav, õnnistav jõud.

Õhtul, kui see tuli oli ära põlenud, tehti tuhk tasaseks ja hommikul vaadati, mis jäljed on tuhale tekkinud, ning ennustati nende pealt, mis saatus peret sel aastal ees ootab. Mina seda tarkust, kuidas tuha pealt ennustada, ei valda, aga üheksapuutuld olen teinud minagi, isegi korteris – süüdanud üheksast erinevast puust pärit laastud väikese aluse peal. Suitsuanduritel õnneks käivad patareid välja, see on selline tänapäevane maausulise tarkus.”

Soomlaste ja teiste naaberrahvaste tavad

http://www.taivaannaula.org/suomenusko/suomenuskon-pyhat/tuomaan-paiva

http://www.taivaannaula.org/suomenusko/suomenuskon-pyhat/joulu

Kasutatud kirjandus

http://ekspress.delfi.ee/kuum/joulud-on-parit-kaugest-minevikust-ja-seotud-pooripaevaga?id=28101979
http://www.kubik.org/ee/Estonian/articles/Joulud%20populaarse%20puha%20huvitavad%20juured.htm
http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-joulud.php
http://wol.jw.org/en/wol/d/r37/lp-st/102002885
http://www.kaarlikogudus.eu/ajakiri/sulane26.php
http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=kaja19241222-1.2.35
http://www.ohtuleht.ee/407797/joulud-on-muistne-maausu-puha

Lisa kommentaar »